Filmiveeb.ee foorum

Raevupalavik
Cabin Fever

Grupp noorukeid tähistab ühes eraldatud metsamajakeses kooli lõpetamist. Kuid üks neist on nakatanud viirusega, mis peagi levima hakkab. See viirus sööb inimliha ja pritsiva vere kaudu nakatuvad ka teised. Pidu muutub peagi võitluseks surma ja üksteisega.

Täielikku tutvustust loe siit.

Nägin seda 2 päeva tagasi. Päris hea oli. 8/10.

Mul oleks selle filmi osas üks küsimus, see praegune eestikeelne pealkiri on mu enda välja mõeldud, aga kas on olemas mingi, millega see kusagil videolevis või telekavades olnud on? Kui, siis oleks hea teada.

Kuidas oleks Kabiinipalavik?

On see sellise pealkirja all olnud? Mind just huvitab, et kas see tegelikult on sedasi olnud.

Aga Cabin Fever peaks tähendama just mingit psühholoogilist seisundit, kus eraldatuses viibivad inimesed muudavad oma tavapäraseid käitumisnorme, muutudes agressiivsemaks (raev). Umbkaudu oleks ka Stephen Kingi Shining puhul sellega tegu. Kuna siin on tegu ka tegeliku haigusega, otsustasingi selle pealkirja kasuks. Saksa keeles oleks sõna (mitte filmi) tõlkeks Höhlenkoller (vabalt tõlgitud kooparaev/-paanika).

No Kabiinipalavik oleks liiga otsene tõlge Aga seda filmi pole Eesti keeles ilmunud, nii et minu arust sobiks ikkagi Raevupalavik.

Jepp, las jääb nii nagu on.

midagi erilist ei olnud

Keskpärane film aga palju liha ...

Jama, jama, JAMA!
Ameeriklased ei oska ikka...
Ja kus see õudus seal pidi veel olema???

2/10 ...

Üpris soliidne ja korralik õudusfilm oli. Verd leidus filmis ohtralt, teatud tapmised olid üsna hiilgavad (ma pole sadist!). Ma isiklikult armastan selliseid tüüpi filme, kus grupp inimesi on majas,mida ümbritseb tihe mets ning kurjus - üsna hea näide "Cabin Fever"i kõrval oleks "Evil Dead."
7/10

E: ütlemata jäi, et mitmed kõrvaltegelased olid päris geniaalsed, nt politsenik: "Yeah, party man!" ja inimsööja kalduvustega Dennis.

Peale minule parajalt keskpärasena tundunud "Hosteli" valmimist sai Eli Rothist kultuslavastaja, Quentin Tarantino võttis ta oma hõlma alla ja nüüdseks arvatakse tal exploitationi taaselustamise aspektist kõvasti potentsiaali olevat - praegu on tal käsil juba suurem projekt ja selleks on tehnika zombikultuuriga ühendava Stephen Kingi romaani "Cell" filmiversiooni lavastamine. Tema esimese töö "Cabin Feveri" teed minuga ristuda jõudnud ei olnud ja kui avaneski võimalus see viimaks ära näha, siis haarasin sabast kinni ja ei kahetse üldse - parim horrorkomöödia, mida ma üle tüki aja näinud olen.

Sisulisest küljest võib tõmmata paralleele Sam Raimi klassikõuduka "Evil Deadiga" - viis noorukit suunduvad peale keskkoolilõpetamist otsemaid nädalasele puhkusele üsna isoleeritud olemisega maamajakesse, kuid peagi satub nende ukse taha üleni verega kaetud Henry, kel näikse mingi tõsine haigus küljes olevat. Enesekaitse ajel pistavad segaduses noorukid mehe põlema, ent avastavad üsna ruttu, et haigus on kergestinakkav ja kujutab endast tõsise loomuga lihasööjabakterit, millega neil tuleb silmitsi seista. Vähetsiviliseeritud ümbruskonnast ei maksa kah erilist abi loota, sest kohalikud on üsna vaenuliku loomuga ja šerifi abi unustab end pidusse, mistõttu jääb tal ka noorte mittefunktsioneeriva auto tarbeks puksiiri kutsumine.

Ma alguses oskasin oodata lõbusat alla/üle keskmise slasherit ja lõppedes oli tuju nii positiivseks krutitud, et kohe ei oskagi halvasti öelda. Esiteks meeldis see, et viis peategelast ei olnud stereotüübid, keda ma tavaliselt analoogsetes filmides näeme ja kes jõuavad enne mõne tigeda mõrtsuka käe läbi otsa andmist kõigest voodis veidi mürada. Karakteriarendust on siin küllaga ja mõistagi siis ka dialoogi, mis end ilusti vana kooli gore´i vahele pressib - olen juba harjunud sellega, et seda tüüpi filmide stsenaariumid piirduvad napaka karjumise ja vaid alkoholi puudutava totaka lobaga, seega tõi Roth minu jaoks slasheržanrisse veidi uut jumet ning tegi alguse poole kah väikese vaimuka cameo.

Lisaks sellele meeldis mulle filmi hulgaliste imelikke nüansside juhuslikkus, alustades pannkoogilembelisest karated harrastavast poisist nimega Dennis (ei saanud naeru pidama) ja lõpetades jänesekostüümis mehest, keda peategelane hetkeks haiglas silmab (pidavat olema viide "The Shiningule", kuigi minu arvates pigem Lynchi "Rabbitsile", märkasin ka, et tema nimi on ära toodud lõputiitrites A Very Special Thanks To all). Muidugi ka kohaliku poeomaniku kommentaar sellest, et tema poeseinal ilutsev püss on neegritele ning sellega seonduv väike lõpustseenike.

"Cabin Fever" igatahes süstis minusse korralikult usku Eli Rothi talendi suhtes, oma alamžanri kohta väga ainulaadne õudukas, mis kindlasti vaatamist väärib, kui paar õlle ja snäkke käeulatuses on. Film muuseas oli Lions Gate´i 2003 aasta odavaim (1.5 miljonit) ja ühtlasi ka tulusaim film. Meeldis!!

1/10


3 head kohta oli ainult.
Alguse muusika oli hea(sumin).
Ninja laps ja kits või mis iganes sinna autoalla jäi.


Muidu oli täielik kokku laenatud sitapall.

Vaatasin uuesti ja olin tegelikult seda tehes päris rumal, sest homme tuleb "Cabin Fever" esmakordselt Blu-Ray peal pikendatud versiooni näol välja (umbes kümme minutit pikem uus versioon). Eks kunagi õige tuju korral vaatan Director's Cuti ka ära.

/-/Aga Cabin Fever peaks tähendama just mingit psühholoogilist seisundit, kus eraldatuses viibivad inimesed muudavad /-/.../-/ (mitte filmi) tõlkeks Höhlenkoller (vabalt tõlgitud kooparaev/-paanika)./-/

Klaustrofoobne marutõbi oleks tõlge värdsõnana. Tegelikult ei annagi seda tõlkida ning mina paneks tõlkepealkirjaks "Pinge" või "Pingestus", ehkki filmi olemusega see kokku ei sobiks.

Kabiinipalaviku eest ma olen nõus Forzale jäätise ostma, tõsine tase+1.
Ega ta üheksakümnendate alguses videolaenutuste jaoks piraatfilme ei tõlkinud...tuleks nagu tuttav ette