Filmiveeb.ee foorum

Ämblikmees: Uus universum
Spider-Man: Into the Spider-Verse (2018)

Miles Moralesest saab oma universumi Ämblikmees ning üritades seda päästa, kohtub ta alternatiivsete reaalsuste Ämblikmeestega.

Loe täielikku tutvustust siit

Häbilugu, et seda siiamaani keegi lisanud ei olnud.
Kui otsustate selle vaatamata jätta, sest see on "jälle mingi spiderman, neid on liiga palju", siis pange eelarvamused kõrvale ja vaadake ikka. Ja tegelikult ei pea üldse olema eriline Spidermani fänn, ma ise näiteks olen näinud teadlikult otsast lõpuni ainult "Homecomingut".
Tegemist on huvitava, ägeda ja hoopis teistsuguse animatsiooni ja Ämblikmehega, kui tavaliselt harjutud on. Soovituslik on minna ilma midagi selle kohta lugemata, sest päris mitu üllatusmomenti on, mis annavad nii palju juurde.
Kahetsen, et pileteid ostes eriti ei mõelnud ja võtsin eestikeelsele seansile, sest mingi hull plejaad pealelugejaid on kokku aetud, kelle vastu ikka Martti Hallik ja Ariadne ikka üldse ei saa.
Ja noh, ilmselgelt oli aru saada, et seda peaks vaatama lisaks ka 3D's, aga kuna seansid hakkavad vaikselt lõppema ja 3D saalid on üle võtnud Grinch ja veemees, siis sellest rongist jäime ka kahjuks maha.
Aga päris äge üllatus, üks animatsiooni Oscar võiks ikka ära tulla.

Tahaks seda ka teada, mida suur koomiksisõber Level arvas?

Käisin ingliskeelsel 2D seansil. Algul võttis veidi aega, et animatsiooniga harjuda - veidi jõnksuv tundus ja ei suutnud kõike ekraanil toimuvat hoomata. Seega rewatch on mos def in order.

See on selline projekt, millega kõik võidavad - armastusega kirjutatud stsena, visuaalne silmakomm, Sony saab vahelduseks ühe võidu kirja, mänguasjad hakkavad müüma ning Miles ja Spider-Gwen said hea vastukaja osaliseks, ilma et oleks mingi "kle-ämblikmees-peab-valge-poiss-olema" kriitikanooli tulistatud. Parafraseerides Comic Book Girl 19 juttu, siis kogu selle superhero/koomiksite värgi pluss on see, et kõiki tegelasi on võimalik tõlgendada ja anda neile oma lugu.



Kui hindaks, paneks ilmselt 9/10.

Wow, see oli nüüd küll midagi uut. Saali sisenesin ilma igasuguste ootusteta ja see ehk oli kõige parem, sest ma pole pikka aega näinud mõnd Spider-Mani versiooni nii omanäolises ja erilises tõlgenduses. Esiteks ei lase silme ekraanilt juba äärmiselt lummavad värvid ja videopilt. Lahe on ka see, et peategelaseks pole mitte valge ja kõhn oivik, vaid hoopis tumedanahaline nooruk ning soundtrackiks on valitud sel korral räppmuusika. Muidugi ei saa mainimata jätta üle vindi keeratud huumorit ja fantaasiat, nagu näiteks film noir universumiswt pärinevat Spider-Man´või üldse põrsa kujul. Kõik kokku mõjub nii, nagu oleks tegu [i]acid trip'ga[/i. Olen samuti mõelnud, et Spider-Mani osasid on juba piisavalt toodetud ning oleks aeg tolle lehma lüpsnibe lõpetada, kuid sellisel kujul...tehke aga veel!