Filmiveeb.ee foorum

Loomade surnuaed
Pet Sematary (1989)

Perekond Creedid just kolisid maale ning nende maja on täiuslik, kuid on ka kaks viga. Esiteks sõidavad lähedal oleval teel tihti kõvasti põrisevad rekkad mööda ja teiseks on nende maja taga saladuslik surnuaed, millest naabrid ei taha eriti rääkida. Varsti tapetakse nende kass ning poeg. Nad matavad mõlemad tagaaias asuvasse surnuaeda, kuid varsti tõusevad nad verejanuliste zombidena ülesse...

Loe täielikku tutvustust siit

Näinud...Päris kriipi oli...Või mulle ainult tundus nii..Ehh ma olin siis päris väike ka kui ma seda vaatasin A muidu põnev film :wink:

Nonii. Sai siis see filmike ära vaadatud. Ütleks et suht põnev, kuigi tegu ei ole just originaalsema looga. Näitlejad olid suht head, parim oli Jud'i näitlev isik. Kohati suht rõve, kuid oksekoti järele vajadust ei olnud. Õudust oli kah, aga mitte eriti palju. Filmil oli rohkem põnevust, kuigi lõpupoole vajus ära. Lõpp oli suht-koht normaalne, ei oskagi nagu kommenteerida.

"Sometimes dead is better"

GoreFactor: 1,5/5
HorrorFactor: 2/5

Kokkuvõtteks läheb kenakese 7 punkti ära. Pole just meistriteosega tegu aga vaadata kõlbab ikka.

Üks minu lemmikõudukatest. Õudusfilmi sõpradele kohustuslik, gorejahtijatele mitte eriti soovitatav.
H: 10/10

Muuseas, mis mõte on nimesi eesti keelde tõlkida kui need ametlikule/üldlevinud tõlkele ei vasta ja enivei suht enam-vähem-vähem originaaliga kokku langevad.

Nagu ma juba mainisin, ei leidnud ma seda FV searchist ei "Lemmikloomade surnuaia", ega "Pet Sematary*" nime all -miks ? - sest kus kurat pidin ma selle peale tulema, et "Loomade surnuaed" sisse tippida ?
Sama hästi võiks tõlkeks olla "Elevantside süvaanatoomia" - kasu oleks ka sellest sama vähe kui Loomade surnuaiast.

*Parandatud.

See kõõluse läbilõikamine filmi lõpus tekitab alati judinaid, väga õudne.

Vähemalt 10 aastat tagasi nägin esimest ja viimast korda. Siiani on ehedalt meeles. Mis tähendab, et vaja uuesti kaeda.

Kõõlus ja see väike armas blondi peaga poiss jäid mind kummitama, aga eriti hästi on meeles see meenutushetk, kui ema väga haige õde itsitades voodist välja tuli ja ema poole jooksis. Mul oli sellest vist isegi painajad

5/10

Pole kõige õudsam film, kuid pean nõustuma, et kõõlused olid suht rõve vaatepilt. Lapse naer oli ka ikka räigelt kriipi, kuigi kaameratöö ja näitlejad minu silmis natukene ebaõnnestusid.

Väga hea ja õudne film. Ramonesi muusikat oli hea meel kuulda, ei teadnudki enne, et nende laul "Pet Sematary" on spetsiaalselt selle filmi jaoks kirjutatud. Põnevust jätkus ning ehmatuskohti samuti.

Võib vabalt 7/10 panna hindeks.

Filmi fännide rõõmuks on värskelt valminud täispikk dokumentaal selle tegemisest:

Unearthed & Untold: The Path to Pet Sematary

Saad teada, milline Gage'i mänginud poiss nüüd välja näeb.

Ei julge vaadata, tundub liiga õudne film olevat.