Filmiveeb.ee foorum

Vihane kaheksa
The Hateful Eight (2015)

See lugu leiab aset kuus või kaheksa või kaksteist aastat pärast Kodusõja lõppu.

Postitõld kihutab läbi lumme mattunud talvise Wyomingi. Tõllas istuvad pearahakütt John Ruth (Kurt Russell) ning tema poolt tabatud põgenik Daisy Domergue (Jennifer Jason Leigh), kelle sihtkohaks on linnake nimega Red Rock. Seal tahab Ruth, kelle kurjakuulutav hüüdnimi on Timukas, toimetada Domergue' võimude kätte, kes määraks talle eeldatavasti surmanuhtluse. Teel kohtavad nad kaht võõrast: major Marquis Warren (Samuel L. Jackson), endine Uniooni vägede sõdur, kellest sai kurikuulus pearahakütt, ning Chris Mannix (Walton Goggins), lõunaosariikide mässuline, kes väidab end olevat linnakese uus sheriff. Olles kaotanud lumetormis tee, otsivad Ruth, Domergue, Warren ja Mannix varju lähedalasuvast "Minnie pudupoest". Kohale jõudes ei tervita neid mitte Minnie, vaid neli võõrast: Bob (Demian Bichir), kes hoolitseb majapidamise eest, kuni Minnie külastab oma haiget ema, Red Rocki timukas Oswaldo Mobray (Tim Roth), kauboi Joe Gage (Michael Madsen) ja endine lõunaosariikide kindral Sanford Smithers (Bruce Dern). Samal ajal, kui lumetorm pudupoe ja selle kõrvalhooned muust maailmast ära lõikab, hakkavad kaheksa võõrast taipama, et võibolla nad ei jõuagi Red Rocki...

Loe täielikku tutvustust siit

Quentin Tarantino announced in 2015's Comic-Con that Ennio Morricone would compose the score for the The Hateful Eight. Tarantino remarked that it would be the first western scored by Morricone in 40 years.

The first film since Khartoum (1966) to be shot in the Ultra Panavision 70 process (65mm film with 1.25x squeeze anamorphic lenses, for an aspect ratio of 2.76:1), which was made and released nearly 50 years before.

Early testing screens had a runtime of over 3 hours and included an intermission.

Before filming began on The Hateful Eight, all movie theaters worldwide had been retrofitted with digital film projectors, as traditional film stock were no longer in favor. As a great fan and supporter of film stock, Quentin Tarantino aggressively fought with global distributors for the film to be shown in its Ultra Panavision 70 presentation. In preparation for its release, Tarantino organized for 50 theatres worldwide to be retrofitted with anamorphic equipped 70mm projectors in order to display the film as he intended.

Awesome

Forzelius wrote:Quentin Tarantino on Disney vs. 'The Hateful Eight'

wow. see on ikka täispask Disney poolt tegelikult ja ma tõsiselt tunnen QT viha ja pettumust.

"The Hateful Eight" 70mm release Cinemas

Rigoletto, Stockholm

tempting.

Meeldis. Sisu osas ei hakka midagi reetma, aga üldiselt täitsa meeldis. Eks praeguseks hetkeks on juba selge ka, mida Tarantinolt oodata võib, ja "Hateful Eight" on ehk isegi temalikum kui paar eelnevat teost. Tundub, et tal on lastud seekord täiesti vabalt möllata ja kõik oma fantaasiad realiseerida. Mingil hetkel tahtis Tarantino n-ö intermissioni ka filmi keskele panna, aga seda versiooni näidatakse vist ainult ameeriklastele? Meie kinodesse jõudnud lõige on originaalist 20 minuti võrra lühem, nii et kuskilt peab see erinevus ju tulema. Kuulsin muuseas eile, et "Hateful Eight" on peaaegu et horror, aga see küll absoluutselt tõele ei vasta. Vägivalla ja pritsiva verega loomulikult ei koonerdata, aga puhtalt selle pealt midagi õudusfilmiks nimetada on ka ilmselge liig.

Aga jah, Tarantino peab küll olema ainus inimene maailmas, kes endale sellise filmi lavastamist lubada saab, ja juba puhtalt sellepärast austan teda täiega. Pole palju neid, kes nii ainulaadse stiiliga läbi lüüa suudavad. 90 minutit ilma igasuguse reaalse tegevuseta? Tarantino jaoks pole probleemi. Mul oli algul sisseelamisega pisut raskusi, aga kui kolm tundi ühe ja sama filmi seltsis veeta, peab temaga lõpuks ikka ära harjuma. Selleks hetkeks, kui Daisy kitarri kätte võttis, olin filmis juba nii sügaval sees, et isegi ei mõelnud loo progressile, vaid lihtsalt jälgisin seda aeglast vaatemängu, justkui oleksin ise ka vihase kaheksaga ühes ruumis. QT esimese narrationi ajal (see, mis enamvähem filmi keskel oli) tuli kananahk ihule ja mida ei. Võimas elamus.

9/10

Teoreetiliselt igati õnnestunud film. Tarantinole omaselt head tunnused, nagu hästi valitud cast, must huumor, cool'id dialoogid, muusika valik ja sellega kokkusulanduv jõhker vägivald töötasid ilusti ja kolm tundi möödus kiirelt. Eriti meeldis Jennifer Jason Leigh osatäitmine ja, et ta ei häbenenud filmis olla ega muutuda üha koledamaks. Positiivse kinoelamuse sain igatpidi, aga samas millegi ennaolematuga film üllatada ei suutnud. Ehkki olen Tarantino pikaaegne fänn, tasuks tal tõsiselt teha lavastajana stiililises mõttes kannapööre.

7/10
Võib rahule jääda, aga ausalt öeldes oli ikka liiga pikk film, mitmed lohisevad kohad oleks saanud palju lühemaks tõmmata. Millegagi väga ei üllatanud, aga näitlejatööd ja sisu olid sellegipoolest üsna head.

Keset filmi tekkis tunne, et Tarantino on end vist lõplikult ammendanud. Stiili on, aga midagi muud väga mitte. Isegi tegelased jäid kuidagi kuivaks, tarantinolikult kuivaks nö. Djangos seda probleemi ei olnud. Olgugi, et võrreldes Basterdsiga on isegi Django veidi leebevõitu ja ennastkordav madistamine.

Tegelikult nii hull siiski ei olnud. Hateful Eight põrutab täpselt nii nagu põrutama peab. Kõik justkui töötab. Aga ei üllata ja sellest tingitud ootuspärasus muutub kiiresti tüütavaks. Kohutavalt häiris Tim Rothi osatäitmine. Taotlus või mitte, aga Tarantino ei peaks igas oma filmis Hans Landat/Waltzi jäljendama. Õnneks aitab Tarantino režii ja tegelased kogu seda kaadervärki erksa ja ägedana hoida. Aga kas sellestki lõpuks piisab?

Tahan kannapööret või teravamat sulge. Vastasel juhul ei tahagi enam Tarantinolt midagi.

3/5

Kui seni oli Inglourious Basterds minu silmis Tarantino parim film (ja seda suuresti tänu geniaalsele episoodile filmi alguses), siis nüüd on selleks The Hateful Eight, aga mitte Morricone hunnitult hea muusika või Robert Richardsoni operaatoritöö või 70 mm uuesti au sisse toomise pärast, vaid see tegelik põhjus seisneb pigem mugavusstsoonist lahkumises.
Nimelt on see ju esimene film pärast Jackie Browni, mis ei püüa tähelepanu sellega, et võlub võitluskunstidega nagu Kill Bill või võtab ette mugava sihtmärgi nagu natsid Inglourious Basterdsis või annab vabaduse orjale nagu Django Unchainedis.
The Hateful Eight sarnaneb rohkem Reservoir Dogsile ja Pulp Fictionile, kus siis mingid tegelased saavad erinevatel põhjustel kokku ning sellele järgneb sõnade ja kuulide pöörane sadu. Ja mitte ainult - vägisi jäi mulje nagu oleks Tarantino lavastanud selle sama Inglourious Basterdsi algusstseeni täispikaks filmiks, kuhu lisas tegelasi ja konflikte. Isegi Hans Landa tegelaskujule sarnanev karakter oli täiesti olemas, kes oli pigem paroodia temast, aga siiski.

Selline whodunnit süžee töötab ainult sellepärast, et see polegi otseselt tähtis, vaid pigem lihtne vahend toomaks vaataja sisse. Filmi ajal tahtsin ühel hetkel isegi pusletükke kokku panna ja ära arvata, kes on süüdlane, kuid siis mõistsin, et mind ei huvita. Mind huvitasid ajastu kontekstist, tegelaste rassist, päritolust ja nende maailmavaadetest tulenevad individuaalsed konfliktid. See moodustas filmi tegelikul tuumiku - kaheksa vihast meest elavad end üksteise peal välja, kuni tekib sallimine ja mõistmine. Esimest korda tekkis tunne, et Tarantinol pole mitte ühtki põhjust hoida enda tagasi. Seekord lasi ta kogu arsenali valla nii vulgaarsuse, vastuvoolu ujumise, vägivalla kui ka ajastust pärineva (ja tänapäeva ideaalselt sobituva) ilustamata tõe osas.

Mõnes mõttes tegi Tarantino valmis buddy movie ja see polegi isegi naljaga pooleks öeldud, sest kõik elemendid on filmis selgelt olemas - alguses vihatakse üksteist ja siis moodustub asjaolude sunnil sõprus. Filmi viimane stseen on selle koha pealt lausa geniaalne (või kohutav, sõltub kuidas võtta).

Lähen uuesti vaatama.

Seni annan hiilgava 10/10

LiveForThis wrote:Tahan kannapööret või teravamat sulge. Vastasel juhul ei tahagi enam Tarantinolt midagi.

3/5

Spellbound wrote:Lähen uuesti vaatama.

Seni annan hiilgava 10/10

Mis teil juhtus?

JazZ- wrote:

LiveForThis wrote:Tahan kannapööret või teravamat sulge. Vastasel juhul ei tahagi enam Tarantinolt midagi.

3/5

Spellbound wrote:Lähen uuesti vaatama.

Seni annan hiilgava 10/10

Mis teil juhtus?

Lõpuks ometi!

Ma pigem vaataks Basterdsi esimest stseeni - piimastseeni! - kolm tundi järjest, kui Hateful Eighti uuesti.


Ma ka ei tea, mis juhtus. Ma olen siiamaani üllatunud, et mul vennas seda filmi nii kõrgelt hindab.

LiveForThis wrote:Ma pigem vaataks Basterdsi esimest stseeni - piimastseeni! - kolm tundi järjest, kui Hateful Eighti uuesti.


Ma ka ei tea, mis juhtus. Ma olen siiamaani üllatunud, et mul vennas seda filmi nii kõrgelt hindab.

Meie ühine tuttav, kellega käisime seda ka koos vaatamas, on filmi juba 4 korda uuesti vaadanud. Ja iga kord on paremaks läinud. P.S. Talle meeldis juba esimene kord nii väga, et tahtis Tarantinot kallistada.

LiveForThis wrote:Keset filmi tekkis tunne, et Tarantino on end vist lõplikult ammendanud. Stiili on, aga midagi muud väga mitte. Isegi tegelased jäid kuidagi kuivaks, tarantinolikult kuivaks nö. Djangos seda probleemi ei olnud.

Mul on vastupidiselt sama tunne. Ehk see:

Ehk ma olen selle sama kibedustunde "uhh, Tarantino tegi midagi vähemat kui ülivinge filmi" juba Django puhul läbi elanud. Põhjus oli muidu sama, need karakterid ei tõmmanud mind kaasa ja seega mõjus kogu film kuidagi pingevabana ja väljavenitatuna. Lugu oli pealegi kuidagi kummaliselt lihtsakoeline ja etteaimatav.

H8 puhul mul seda tunnet polnud ning filmile tagasimõeldes on üha kindlam veendumus, et tahan seda ka teist korda kinos kogeda. Tarantino teeb juba esimene stseeniga väga selge statemendi selles kohta, millise filmiga on tegu ja kõik traileri põhjal ekslike eeldustega kinosaali tulnud saavad sellel hetkel ootusi kalibreerida. Tarantino on sellel korral välja mõõtnud päris pika viitsütiku ja ta laseb sellel ilma kiirustamata kuni (plahvatusliku, hehe) lõpuni välja põleda.

Ühtlasi, ma ei tea, mis Hans Landast LfT räägib. Selles filmis puudus selline karakter. Hans Landa on pm geenius, kellel on Sherlocki vaist ja ülim tähelepanelikkus, kes valdab umbes kõiki Euroopa keeli (raudselt mingite lõuna-poola murrakuteni välja) ja kes selgelt väga andekas psühholoog. Tim Rothi karakter pole mingi järjekordne ja senisest veel veidram versioon Hans Landast. Päris spoiler:

Või seostasin laused, mis kokku ei käinud. Pidasid Landa all silmas Sam Jacksoni karakterit? Ta on kahtlemata kõige nutikam tegelane tolles filmis. Läbi tema tähelepanekute puistatakse meile infokilde sellest, et kõik ei pruugi olla nii nagu näib. Tarantino kirjutab tihti rolle näitlejatele ja tihti ka konkreetselt Jacksonile. Sellises vanuses ja sellise nahavärviga karakterit lihtsalt ei kuuluks sellesse maailma, kui ta poleks nii nupukas nagu ta on. Nii et, usun ka sellel korral Tarantino protsessi, mille käigus karakterid avavad ennast ka talle alles stsenaariumi kirjutamise käigus.

Ja selleks, et asi ei läheks ühehülbaliseks LfT'ga vastandumiseks tooksin välja ka midagi Spelli poolt öeldud mõtte:

Spellbound wrote:Nimelt on see ju esimene film pärast Jackie Browni, mis ei püüa tähelepanu sellega, et võlub võitluskunstidega nagu Kill Bill või võtab ette mugava sihtmärgi nagu natsid Inglourious Basterdsis või annab vabaduse orjale nagu Django Unchainedis.

Tood justkui välja kolm filmi, millel on mingi ühisnimetaja, kuid nende kirjelduste alusel on tegu kolm kõige erinevamad filmi üleüldse. Öeldu mõte oli ilmselt see, et neil filmidel on vaataja ahvatlemiseks mingi lihtne konks küljes? Kuid selle asemel näitad väga ilmekalt, kuivõrd laia haardega Tarantino looming on. H8 on esimene kord, kus Tarantino kordab žanrit. Muid paralleele Djangoga mina siin siiski ei näinud. Ja minu hinnangul on see hea.

Also, aitäh selgituse eest. Nüüd on edaspidi üheselt selge, kumb on kaksikutest on õel, keda eelistada aasta foorumlase valimistel jne.