Filmiveeb.ee foorum

Steve Jobs
Steve Jobs (2015)

Aaron Sorkini ("The Social Network", 2010) geniaalselt kirja pandud stsenaariumi põhjal Danny Boyle’i ("Slumdog Millionaire", 2008) poolt lavastatud film Apple’i karismaatilise juhi Steve Jobsi elust rullub lahti kolme olulise toote lansseerimise lavatagustes ja päädib 1998. aastal revolutsioonilise iMaci turuletoomisega. Film viib meid digitaalse revolutsiooni telgitagustesse ning maalib ilustamata pildi sellest geniaalsest mehest tema enese maailma epitsentris. Ühtaegu kangelaslik ja põlastusväärne, vallandab ta oma mõttekaaslastes, kolleegides ja lähedastes äärmiselt vastakaid tundeid - nii vaimustust ja inspiratsiooni kui ka vimma ja rahulolematust.

Loe täielikku tutvustust siit

Miks jälle vaja Jobsi põhjal filmi teha? Kas see Kutcheri oma oli siis nii halb?

Pixie wrote:Miks jälle vaja Jobsi põhjal filmi teha? Kas see Kutcheri oma oli siis nii halb?

Oli tõesti halb, aga uue filmi kohta nii palju, et see võib olla ükskõik kellest, aga kui Sorkin ja Boyle ja Fassbender on asjaga seotud, siis läheksin seda iga kell vaatama.

Kuna ma olen mäkipede siis mulle oli huvitav. Tean, et seda filmi ei tohi nö. dokumentaalina võtta aga samas arvan, et seal omad ivad siiski olid. Samas neiu, kellega vaatasin (ja ei tea Jobsist suurt miskit), pidi igavusse ära surema.

Näitlejatööd/režhii/tekst on sellised nagu sellistelt nimedelt ootaks kuigi päris Oscari materjali ei ole siin minu meeles kusagil.

Kuigi üldiselt filmiga rahul, on siiski kahju, et ei saa kunagi teada, milline oleks see film olnud Fincheri käe alt tulnuna.

seitse mäkki kümnest.

Kuna ma olen dylanipede, siis mulle oli huvitav. Aga tõsiselt, minu jaoks see polnud niivõrd film arvutitest, kuivõrd isadusest. Tumeda tunneli lõpus oli hella valgust. Fassbender ei sobinud ikka Jobsi rolli nii hästi mu meelest, raske oli endale sisse juurutada, et vaatan Jobsi, aga osatäitmine oli muidugi hea, ja meeldis, et teda kujutati nii kalgi ja südametuna.

ARVUSTUS

Erinevalt eelnevatest postitajatest pole ma üldse pede, aga mulle oli huvitav. Õigupoolest ei saa ma aru, kuidas see film üldse kellegi meelest igav sai olla, sest Sorkini stsenaariumiga igav film on nagu see missioon, millega Tom Cruise'il ikka ja jälle rinda tuleb pista (üritada pikk näida). Steve Jobs on minu jaoks olnud ebasümpaatne sellest ajast saati, kui koolis pärast tema surma minut aega püsti seisma pidime, millest mu jalad siiani päris taastunud pole. Kuigi ta kuvand filmis pidi vist ka mingil määral ebameeldiv olema, on Fassbender paraku lihtsalt nii surmavalt sarmikas, et ka parima tahtmise juures on võimatu tema kehastatud tegelaskujule mitte kaasa elada.
Iseenesest mõnusalt kompaktne režii ja positiivselt väikses koguses tegelasi. Igal juhul oli tegu kordade parema filmiga kui see kohutav jama, mis paar aastat tagasi Ashton Kutcheriga aset leidis. Pole viimast tegelikult näinud, aga arvan, et adekvaatse hinnangu andmiseks ei ole see ka kuigi vajalik.
Ennustan vähemalt paari Oscari nominatsiooni ja 70%-st Apple'i toodete müügikasvu.

Hindan väga ka seda, et filmi lõpus neid "Apple is still maintaining unreasonably high prices" kirju ei olnud. Koguni 8/10-ga.

Ralf wrote:Aga tõsiselt, minu jaoks see polnud niivõrd film arvutitest, kuivõrd isadusest.

Just!

Ja minu arust paistis Boyle'i režii kinnistes tingimustes välja küll. Ta ju somewhat ekspert selles vallas.

Aga Boyle+Sorkin sümbioos mõjus kuidagi imelikult. Ei saa näppu peale panna. :\

Ses suhtes, et igati unikaalse ülesehituse autobiograafiline film. Mitte mingis mõttes tüüpiline biopic. Olen igati üllatunud, et Sorkin ja Boyle kui tandem niivõrd keeruka ja pingelise dramatiseeringuga maha said. Siinkohal olid eelarvamused pärast Fincheri lahkumist kerged tekkima. Sorkinilt oli seda kõike muidugi oodata ja puha. Tema stsenaarium mõjus ootuspäraselt väga terava ja tihedana, olgugi, et tegu on väga mahuka looga, kus suudeti Steve Jobsi kui keerulise isiksuse arengu eri etapid laitmatult välja joonistada ja seda kõike niivõrd tihedal ja minimalistlikul moel. No ikka täielik Sorkin.

Fassbender suudab ikka ja jälle end proovile panna. Jobsi karakter oligi niigi väga põnevalt välja joonistatud, aga Fassbender pani selle mehe tulukese eredalt põlema ja puha.

Kõige enam tahaksingi kiita stsenaariumit, peakarakterit, Fassbenderit ja ka Boyle`i ponnistusi, kuid kogu aeg jäi siiski mulje, et tegu on pigem Sorkini filmiga Kuigi kogu aeg oli ka tunne, et tegu on Fincheri filmiga, mingit talle omast elementi oli justkui filmis tunda ja näha.

Lõppude lõpuks justkui suurepärane teos, aga häirima jäi tõsiasi, et kuna kogu film baseerus Jobsi imagol, millest pigistatigi välja see päris inimene, et teda inimlikustada ja heita pilk tema siseilma, siis selle kõrval jäi Jobs kui pioneer üldse kuidagi väga eemalolevaks ja tähtsusetuks. Oleksin tahtnud näha rohkem neid suuremaid ja väiksemaid detaile, mis tegid temast omal alal väljapaistva ja andeka inimese.

4/5

Kaks probleemi mul endiselt filmiga.
Esiteks: ma ei näe siin Jobsi, vaid Fassbenderit. Mulle meeldib Fassbender väga, nii et see on okei, aga tegemist pole hämmastavalt "transformatoorse" osatäitmisega.
Teiseks: film taob justkui ainult ühte trummi, ehk: "Jobs on tõbras". Ja mingist hetkest muutub see natuke üksluiseks.

Huvitav on see, et Jobs oli suur Bob Dylani fänn ja mõlemast mõeldakse sageli kui geeniustest, kes ühtlasi egotsentrilised ülbikud (ja halva hügieeniga pealekauba). Ja filmis räägib Jobsi tütar, kellega Jobsil just head suhted pole, et on kiindunud Joni Mitchelli laulu "Both Sides Now"... ja Mitchelli-Dylani läbisaamine pole kuuldavasti ka just kiita. Ma ei teagi, kas see on sihilik, aga stseen, kus Lisa räägib Jobsile Mitchelli laulust, on igatahes üks parimaid filmis. Võib-olla kuna Jobs on siis veidi pehmem ja avatum ning tekib kerge vahelduse tunne.

Kate Winsletist hakkab natuke kahju. Igavalt kirjutatud tegelane, kes ringi siblib, prille kohendab ja kõike kommenteerib. Vähemalt Jobsi, Wozniaki ja teiste kõrval.

Üks parimaid mulluseid filme sellegipoolest. Palju isikupära ja teravust.