Filmiveeb.ee foorum

Sicario
Sicario (2015)

USA ja Mehhiko vahel paiknevas seadusetus piiritsoonis palkab valitsuse operatiivgrupi ametnik hoogu koguvasse narkosõtta appi idealistliku FBI agendi. Meeskond, mida juhib kahtlase minevikuga mõistatuslik konsultant, läheb ülisalajasele teekonnale, mille käigus peab Kate (Emily Blunt) ellujäämise nimel kahtluse alla seadma kõik oma senised tõekspidamised.

Loe täielikku tutvustust siit

Kinost väljudes oli üsna s*tt enesetunne.

Külm, erapooletu. Samas hinge puudutav.
Kogu filmimeeskond tundus teadvat täpselt, mida nad teevad ning seda on nii ekraanil näha kui ka kõlarist kuulda.
8/10

Villeneuve+Deakins Blade Runner'i järje kallal toimetamas võib olla parim asi peale viilutatud leiba.

Mis ma oskan öelda - 8/10. Kirjutatud ja lavastatud oli vägagi professionaalselt, ei olnud igavaid hetki, vaid pingeline kuni lõpuni välja. Vägev kinoelamus.

Meeldis. Päris "Prisoners" küll ei olnud, vaid veidi teisest puust. Sellegipoolest suurepäraselt tehtud. Hoidis pinget hästi üleval ja igavaks ei läinud kordagi. Benicio del Toro teeb super rolli.

7,5/10

uLtImAtEcRiTiC'ga 100% nõus. Igati korralik film. 7,5/10 (see hinne tuli mõtteisse vahetult pärast filmi, ei ahvinud Kriitikut)

DaydreamDiamond wrote:Kogu filmimeeskond tundus teadvat täpselt, mida nad teevad .... kui ka kõlarist kuulda.

Ma tagantjärgi hakkasin mõtlema, et äkki mul oligi filmi esimene pool nii ärev olla, sest muusika oli nii sala- ja suurepäraselt juurde lisatud, et otseselt ei pannud tähele, et see seal on, aga samas tekitas sellist konstantset halva oomeni tunnet.

Ja nõustudes ka Zineraga, kus


Aga üleüldises plaanis tõesti päris hea film, pluss kõrbe pole kõige lihtsam nii ilusaks teha.
7.

Minu filmimaitse läks rätsepa juurde ja talle õmmeldi ülikond. Korralik ja kallis ülikond, õige pikkusega, heast riidest. Sobis nagu valatult. Väga võimalik, et parim ülikond üle mitme aasta.



PS. pange tähele - seda filmi tuuakse veel aastaid eeskujuks teistele kuidas teha intelligentset actionthrillerit.

Kutsun teid üles "Sicariot" ka FV-siseselt hindama. Üks hinne on tabelisse pääsemisest puudu.
http://www.filmiveeb.ee/filmid/8946/Sicario/

Filmi kohta ei oska ausalt öeldes väga midagi öelda, olen suhteliselt sõnatu. Ma ei hakkagi teesklema, nagu oleksin sisupunktidest täielikult aru saanud, aga sellise filmi puhul pole vahetki, kuna visuaalne külg ja läbivalt ärev meeleolu varjutab nagunii sisulise poole. Ma ei tea, kas sel Oscaritel tegelikult ka šanssi on, aga ise annaksin parima lavastaja tiitli küll pikemalt mõtlemata Villeneuve'le, sest see on ikka täiesti uskumatu, millega ta siin on hakkama saanud, eriti kuna tegu minu jaoks tundmatu nimega. Ei meenugi, millal viimati nii läbinisti tugevat režiid näinud olen, puhas perfektsus. Osatäitmised on ka väga kõvad, Del Toro ja Brolin vääriksid Oscari nommi küll, eriti esimene nimetatutest. Blunt oli samuti vinge, kuigi oleksin tahtnud, et ta tegelasel vähe rohkem reaalset tegevust oleks. Aga tema osalus oli mu suurim ajend "Sicario" vaatamiseks, nii et ei vingu selle kallal absoluutselt. Shane mängis jälle sama rolli, mis tal juba "TWD" ajast selge on, aga tuleb tunnistada, et see kukub tal alati ka väga ehtsalt välja. Kui midagi ette heita, siis minu jaoks mõjusid Silvio perestseenid pisut üleliigsetena. Ma ei tunne, nagu need tema tegelasele mingit olulist emotsionaalset sügavust lisanud oleksid.

8/10

Muide, kas pilt pidigi nii "teravustatud" olema või asi on ainult minu koopias?

Püha jumal, kui hea see oli. Kui "Prisoners" tõestas, et Villeneuve on äärmiselt peenekoeline ja intelligentne režissöör, siis "Sicario" tõestas, et Villeneuve ei ole mitte suurepärane, vaid koguni meisterlik kunstnik.

5/5

Visuaalse loo jutustamise poolest meistriteos. Igal kaadril on suhe karakteritega ja igal stseenil väike 3 akti struktuur. Stsenaarium on ebatavaline, sest filmi teises pooles selgunud tegelik süžee võttis ohjad üle peategelaselt, keda lihtsalt kasutati ära. Loo tasandil mõjuv ka oma lihtsuse pärast. Millest see film on? Näiliselt justkui agentuuride igapäevasest tööst. Tegelikult sellest, et kui kurjust ei saa võita, siis tuleb minna kahe kurja suhtes selle vähem kurja poolele.

Johannssoni muusika, helimontaaž, Deakinsi kaamera ja Villeneuve režii - vähe saab näha filme, kus nii tavalised filmidele omased elemendid paistavad teravalt silma ja lausa lõikavad oma konkreetsusega.

Helimontaaži näide - Alejandro magas lennukis. Kate vaatas talle otsa või pigem uuris tema värisevat kätt. Taustal kõlas lennukimootori müra, kuhu aeglaselt imbus sisse aina valjemaks muutuv õudust täis karjete koor, mille peale ärkas Alejandro üles ja Kate ehmatas. Ka mina ehmatasin selle peale.

Vähe on filme, kus on võimalik ehmuda ka kõige muu kui õudusfilmidele omaste kiirete hirmutamiste peale.

Veel vähem on värskeid filme, kus mul tekib huvi pärast mõne stseeni vaatamist tagasi kerida ja jälgida kaamera liikumist ja üldist lavastust. Näiteks päris filmi alguses on nõupidamisruumis paigutatud kaamera Josh Brolini selja taha nii et me ei tea kogu stseeni aja, kellega on tegu ja veel vähem, mis näitlejaga on tegu, aga see poelgi oluline. Olulised on need, kes kõnelevad ja vaataja pilk liigub automaatsel nende poole, kes kõnelevad. Pole vaja lõigata nägude peale suurde plaani. Vaja on ainult ühte kaadrit ja kogu info on olemas. Kaasa arvatud see, et mees, kes on seljaga jätab väga müstilise mulje. Lisaks ei paigutatud kaamerat Brolini selja taha mitte ainult sellepärast, et jääks vaatajata jaoks müstiliseks, vaid ka sellepärast, et tegu oli sama vaatega, mida Kate nägi nõupidamisruumi kiigates - üks mees oli talle seljaga ja teiste näod olid selgelt eristatavad.

Stsenaarium ise on üsna napisõnaline, mistõttu lubas režissööril luua visuaalseid motiive, mille peale polnud stsenaariumit kirjutades võib olla mõeldudki.

Ja see viimane stseen jalgpalliplatsil. Suurepärane punkt filmile, mis oli kohati nii pingeline, et tekitas isegi külmavärinaid.

10/10