Filmiveeb.ee foorum

Nullpunkt
Zero Point (2014)

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Ta hakkab otsima tunnustust oma vanadelt Lasnamäe sõpradelt, kes pühendavad oma aega pigem narkotsi panemise, ringi hängimise ja pidutsemise peale kui koolikohustuse täitmisele. Kodus peab Johannes toime tulema oma ema süveneva vaimuhaigusega. Pingete kuhjumise tagajärjel avastab noormees end ühel hetkel nullpunktis, kus tal tuleb oma elule teha totaalne reset ning hakata end kildhaaval taas üles ehitama.

"Nullpunkt" on Margus Karu menuromaanile tuginev draama tänapäeva noorte põletavamatest probleemidest – koolikiusamisest ja sellest tingitud madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning tunnustuse otsimisest.

Loe täielikku tutvustust siit

Vahelduseks ka eesti filmil selline treiler, mis reaalselt tekitab kerge huvi filmi vastu.

Ei tule just tihti ette võimalust oma kooli ja koolikaaslasi kinoekraanilt näha, nii et kavatsen "Nullpunkti" kindlasti esimesel võimalusel ära vaadata. Igatahes huvitav projekt.

"Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli" ^^ eliitkool bitches!

Hästi lavastatud film, aga sügavust nagu napib ja läheb seega ruttu meelest. Pigem teismelistele mõeldud.
Arvustus

Nojah... ja ega selles midagi halba polegi, aga niimoodi ainult üht spetsiifilist sihtrühma arvestades film šantažeerib ennast natuke. Ma lootsin küll, et veidi universaalsem või nii.

Olenemata käsiteldavate sündmuste traagilisusest ja suurtest probleemidest peategelase elus, ei mõju ekraanil nähtav kordagi reaalselt halva ja väljapääsmatuna, nagu see tegelikult olema peaks. Johannesel tuleb küll üheaegselt ette palju sekeldusi mitmel rindel, kuid ta ei jõua olulisse madalpunkti, mis muudaks filmi lõpus toimuva naturaalseks. Päriselus oleks selline uue lehekülje pööramine vast usutav, aga filmilises mõttes tuleb muutus tühjalt kohalt ning on seega sobimatu. Kättemaks on samuti poolkõva, nt sõnavahetus Liisaga lõppeb lihtsalt poole pealt ega saa rahuldavat lõpplahendust. Gei-teema tundub olevat lihtsalt moderniseerimise mõttes pooljuhuslikult sisse visatud ning mõjub sellises vormis lihtsalt solvavalt; küllap saab seegi sisuliin sarjas pikemat ja selgemat kajastust.

Eelpool välja toodud puudustest hoolimata on tegu küllaltki haarava ja muheda filmiga. Dramaatiliselt kukub ta küll läbi, aga vähemalt ei lähe vaatamine kordagi igavaks. Lisaks on "Nullpunktis" esindatud eesti ilusate naisnäitlejate kogutervikust märkimisväärselt suur osa.

7/10

Usun, et seriaal tuleb kordades parem.

Mul on isiklikult hea meel, et CCP ja Solarise seanssidel on olemas inglisekeelsed subtiitrid. Tänu sellele sain nädalaks ajaks külla tulnud korea sõbrannat viia "Nullpunkti" seansile, mis talle väga meeldis. Pärast seanssi käisime Saiakangi kohvikus raekojaplatsi lähedal, kus filmiti "Nullpunkti" stseen peategelase ja klassijuhataja vahel.
"Nullpunkti" näol on tegemist mõnusalt muheda ja kaasahaarava filmiga, mida saaks välismaalastest sõpradele näidata, sest see pole liiga sünge näiteks koolikiusamise osas nagu "Klass." Kusjuures, kaks aastat tagasi kaks korealasest sõpra tulid külla ning näitasin neile "Klassi," mis tekitas neis väga julma (kultuuri?)šoki, aga see selleks.

Sama asja kirjutasin ka "Seenelkäigu" kohta või midagi analoogilist, aga on hea näha eesti filmi, mis pole üleni diip depressiivne, räme pseudosümboolika või raskelt sünge. "Nullpunkti" puhul on tegemist pisut malbe filmiga, mis ei jäta igavaks. Tunnistan ausalt üles, et "Sügisball" oli tehniliselt väga hästi tehtud, aga ma ei suuda seda väga vaadata filmi läbivate teemade pärast, mis on räigelt depressiivsed. Eesti elu on niigi depressiivne.

Korea sõbrannale meeldis ka väga "Nullpunkt." Tõi ühe punktina välja, kuidas välismaalase seisupunktist oli tal väga huvitav võrrelda koolielu. Korea koolisüsteem on sootuks erinev eesti omast, millest võiks välja jahuda vähemalt kahe A4 pikkuse analüüsi, seega ei hakka pikalt seletama. Ütlen lühidalt näiteks, et seal on igal koolil oma koolivorm, väga karm kohalkäimispoliitika ning ma ei tee isegi nalja, kui ütlen, et gümnaasiumiõpilane kulutab päevas keskmiselt 13-14 tundi õpingutele. Olen isiklikult paljudelt korea sõpradelt küsinud nende koolipõlve kohta ning see vastab kahjuks tõele. Koolielu võrdlemine oli ühtlasi ka üks põhjustest, miks ma soovisin talle seda filmi näidata. Muuhulgas näidati paljusid teisi asju - ossid, korteripeod, Lasnamäe korterid, koolielu, koolikiusamine, gümnaasiumi lõpetamine, "kõik teavad kõiki" külaelu Eestis jne, mis kirjeldab eesti elu päris hästi. Muidugi filmis olid mõned aspektid meelega üle võlli keeratud, aga samas kajastab see (kurvastusega) osaliselt mingit koogilõiku eesti reaalsusest. Näiteks mõni päev tagasi rääkisin, kuidas Eesti rahvastik on väike, mille näol oleks nagu tegemist suure külaga, ning ühel või teisel viisil kõik teavad kõiki. Ning kui Liisa ütles filmi alguses, et kõik teavad kõiki, puhkesime sõbrannaga naerma nii, et sai plahvatas.

Olen nõus Rassuga, et lahati väga palju erinevaid teemasid, mis mulle läks väga peale, vaatamata tõigale, et mõnedki neist olid käsitletud liiga pinnapealselt. Panin esmakordsel vaatamisel tähele ise ka, et montaaž oli kohati katkendlik ning eredalt jäi esilinastuselt meelde, kuidas sõnavahetus Liisaga koolivõimlas lõppes nii ootamatult.
Kaasahaarav, head osatäitmised, kohati väga hea helitöö (eriti rootsikeelse kõne ettelugemisel klassi ees) ning filmi lõppedes olid sees väga head emotsioonid. Lõpp sellise äraütlemisega oli väga vinge ja ajas mu sõbrannatki meeletult naerma.
7/10

Ehkki teismelistele suunatud filme on tänapäeval popp vihata, arvan ma siiski, et tegu oli päris hea filmiga. Nõustun Ralfiga, et film on natuke liiga kiirustav ja mõned probleemid jäävad pealiskaudseks. Seda raamatut lugenuna oleksin soovinud pigem näha mõningaid liine, mis välja kärbiti (nt. suvepuhkus) ja kärpida mõne filmis olnud liini välja (nt. Lasnamäe pidu ja kaklus). Sellegipoolest suutis film meelt lahutada, hinge minna ja ka naerma ajada. Häid osasid oli nii peategelaste seas, nagu näiteks Märt Pius ja Epp Eespäev. Samuti meeldisid värvikad karakterid, nagu Henrik Kalmet ja Reimo Sagor, Suur Papa, Kärt Tomingas, Eero Spriit, Mirtel Pohla jpt.

Lootsin küll, et seriaal tuleb filmist põhjalikum, kuid eksisin. Seriaali on lisatud vaid hulk väljajäetud stseene, mis filmi ei mahtunud. Näiteks kui filmis helistas Johannes sekretärile 3 korda, siis seriaalis 8 korda. Filmis võtab Johannes 2 shot'i, siis seriaalis 5. Inimesele, kes pole veel filmi ega seriaali näinud, soovitan siiski filmi, sest seriaal on lihtsalt lohisevam vaeiant filmist.

Kickflick wrote:Inimesele, kes pole veel filmi ega seriaali näinud, soovitan siiski filmi, sest seriaal on lihtsalt lohisevam vaeiant filmist.

Ei olnud filmi näinud ja lõpetasin äsja seriaali. Mulle igatahes meeldis ja kujutan ette, et film ei oleks mulle sellest paremat elamust pakkunud. Kuigi siit ja sealt oleks saanud kärpida, siis midagi väga üleliigse ja igavana silma ei kriipinud, pigem kiidaksin läbivat humoorikust ja häid näitlejatöid. Lasnamägi oli ikka nii tuttav.

8/10

Aasta jooksul on selle filmi vastu nii sügav viha tekkinud, et otsustasin hinde 2/10 peale langetada.