Page 1 of 1

Tähesärast mõne meetri kaugusel

Posted: 25. February 2014, 03:03
by Ralf
Tähesärast mõne meetri kaugusel
20 Feet from Stardom (2013)

Dokumentaalfilmis saavad sõna valitud naisterahvad, kelle kuldseid hääli oleme kõik korduvalt kuulnud, ent kelle nimed meile võõrad on — taustalauljad! Nende panus muusikaärisse on olnud mõõtmatu, aga rambivalgusesse pole nad õieti pääsenud.

Loe täielikku tutvustust siit

Re: Kuus meetrit kuulsusest

Posted: 25. February 2014, 10:04
by filmiarvustus
Film tervikuna annab väga intiimse pilguheidu muusikatööstuse telgitagustesse ning kõigele koledale/ilusale, mida see endas peidab. See toon kuidas filmi lavastaja Morgan Neville seda teeb, andis mulle teatava rahuloleva ja ülevaatliku tunde. Film on väga võimsa emotsiooniga ning tihti tahtsin püsti tõusta ja aplodeerima hakata. Muusika helises hinges veel mõnda aega peale teose lõppu. Dokumentaalis astuvad ülesse paljud tuntud nimed, kes paljastavad endale olulisi tundeid ja sündmuseid, mida muidu ei oskaks kuidagi arvata. Muusikafännile on tegemist kindla lemmikuga väga pikaks ajaks. Lavastaja on sisu teinud väga tihedaks ja sujuvalt voolavaks läbi erinevate momentide, mis tundub loomulik ja mida on lihtne jälgida. Ekraan on algusest kuni lõpuni täis talenti erineva kaliibriga, kes kõik üritavad anda enda versiooni sellest, kuidas saada kuulsaks. Tuumas on tegemist väga rahuliku ja romantilise filmiga, mis on sobilik mõnusaks romantikaõhtuks koos kaasaga. Kuna film on dokumentaal, võib seda vaadata ka õpetusena elu kohta ja sellega kaasas käivatest seadustest - talent ei ole veel kõik.

7.5/10

Posted: 25. February 2014, 11:48
by Ralf
Soe ja tundeküllane dokfilm, mis võtab luubi alla valitud afroameeriklastest taustalauljad, kellel muusikaajaloos oma kindel koht, aga sellegipoolest vääritud tunnustuseta jäänud on — vaevalt keegi The Rolling Stones'i "Gimme Shelter'it" nautides imestanud on, kes ühes Mick Jaggeriga nii kaunilt "Rape, murder..." laulab. "20 Feet from Stardom" annabki sõna vokalistidele, kes olid hindamatud ajal, kui Phil Spectori hitid raadiojaamad vallutasid, kuid pole ise rambivalgusesse pääsenud ega kuulsuse mekki tunda saanud. Film annab kuldsete kõridega prouadele võimaluse kaamera ees nostalgitseda, ent see ei ole ärritav, sest ehkki muusikaäri neid kohati ekspluateerinud, pole tegemist pole kibestunud diivadega. Neis on küllaga lahkust ja tänutunnet. Muusikasõpradele soovituslik!