Filmiveeb.ee foorum

Aitab jutust
Enough Said (2013)

"Aitab jutust" on teravmeelne ning humoorikas inimsuhete keerukusest pajatav linalugu, mis näitab meile ilmekalt, et armuasjadega jäävad jänni ka inimesed, kellel peaks olema nende jaoks juba piisav kogemustepagas. Peaosades mitmekordne Emmy-võitja Julia Louis-Dreyfus ("Seinfeld") ja meie seast kuritegelikult vara lahkunud James Gandolfini ("Sopranod", "Telgitagused"), kes teeb selles filmis on liiga lühikeseks jäänud karjääri viimase peaosa.

Lahutatud üksikema Eva (Julia Louis-Dreyfus) naudib keerulistest inimsuhetest priid elu, teenib elatist massöörina ja kardab lähenevat päeva, mil tema kallis tütar kaugel teises linnas ülikooliõpinguid alustab. Siis aga kohtub ta lahutatud, muheda, veidi kohmaka ning hea huumorimeelega varustatud Albertiga (James Gandolfini), kes samuti seisab ees teadmisega, et tema tütar peatselt kodupesast välja lendab. Romanss nende kahe toreda inimese vahel puhkeb kiiresti õide ja arvestades tema eraellu hiljuti saabunud õnne on Eval isegi naljakas kuulata, kuidas tema poeedist klient Marianne (Catherine Keener) igal võimalusel oma endist abikaasat taga kirub ja sarjab. Eva meeleolu muutub aga kiiresti, kui kogemata saab selgeks tõsiasi, et Marianne'i poolt alatasa maapõhja tallatav eks-mees ei ole keegi muu, kui Albert... Kas vastselt armunute armastus peab sellele ootamatule takistusele vastu?

www.solariskino.ee



Loe täielikku tutvustust siit

Film on suurepärane komöödia, kuid ei ole kindlasti igale vaatajale. Sisu on küps ning huumor on peidetud vaataja arusaamisesse ning elukogemusse. Hindeks 8/10.

Põhjalikumalt saab lugeda siit: http://www.filmiarvustus.eu/2014/01/eno ... oodia.html

Saatuse tahtel on just "Enough Said" film, milles Tony Soprano esitleb enda pehmemat külge, meenutades gigantset kaisukaru ja pannes imestama, millised võinuks olla näitleja järgmised sammud. Lisagem juurde veel paar karismaatilist osatäitjat, ohtralt humoorikat dialoogi ja ongi üks rõõsk indie-maiustus valmis. Originaalsuse puudumine on probleemiks (sarnasused näiteks "Cyrus'ega" on mu meelest eitamatud) ja tegu oleks kui mõne kvaliteetse sitcomi pooleteisetunnise episoodiga, aga film on aus ja südamlik ega nõuagi vaatajalt palju enamat kui soovi millegi kerge järele.

Indeed Cyruse moodi vägagi, aga mind ei häirinud. Sellised väiksed komöödiad on alati tujutõstjad. JLD oli hea, Gandolfini oli hea. Imelik element oli veidike kogu see JLD tütre sõbranna storyline, ei olnud tunnet nagu ta oleks hästi suhestunud. Also wtf Toni Collette'i aktsendiga oli. Ma tean, et ta on austraallanna, aga filmi vaadates oli tunne nagu USA näitleja üritaks väga sitta briti aktsenti rääkida. See häiris veits. Üldiselt aga väga soe ja humoorikas tükk, nautisin igat minutit ja pikkus oli ka väga paras.

Ääretult sümpaatne film. JLD-d oli tore vahelduseks filmis näha ja Gandolfinilt (RIP, big guy) samuti väga tugev esitus.
8/10

mõjus väga värskendavalt kuidagi , tihtipeale ju selliseid filme väga ei vaata .
nii ilus film oli , üldse mõtted jamesist ja see film oleks mulle peaaegu lõpus pisaragi silma toonud .
väga MÕNUS on see film ikka
8.5/10

80-90. aastate peamiste romantiliste draamade juures võlub mind peamiselt nende lihtsus, kuna põhirõhk on pandud dialoogile. Nüüd on tähtis, et Gosling lihaseid näitaks või Schumer üritaks tõestada, et ta oskab muud ka teha, kui ainult oma kehaosade üle naerda.
Aga siin suudeti seda teha. Päris mitte "When Harry Met Sally" tasemel, aga üldjoontes kanti see päris hästi välja. Dreyfus on muidugi üliarmas ja võib-olla kellegi teisega ei oleks see nii hästi välja tulnud. Gandolfini oli ka hästi mõnus ning kuna mul ei olnud "rip Gandolfini" emotsiooni, sest ma ausalt öeldes olin selle unustanud, siis on asi veel parem.
Natuke jäi segaseks see tütre sõbranna liin, aga see ei rikkunud üleüldist pilti eriti.
7/10