Filmiveeb.ee foorum

Mandariinid
Tangerines (2013)

Mängufilmi "Mandariinid" tegevus toimub 1992. aastal Abhaasias. Abhaasid sõdivad, et Gruusiast lahku lüüa. Põline eestlaste küla maalilises paigas mägede ja mere vahel on tühjaks jäänud, sõja lähenedes on eestlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördunud. Külla on elama jäänud vaid Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber, mandariini-istanduse omanik Markus (Elmo Nüganen). Ka Markus kavatseb Eestisse sõita, aga alles pärast seda, kui mandariinisaak on korjatud.

Sõda jõuab külani, toimub grusiinide ja abhaaside verine lahing. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt ühe ellujäänu – abhaaslase Ahmedi, kelle Ivo enda juurde koju paranema viib. Öösel hukkunuid mattes avastab Markus, et ka üks grusiin on elus, kuigi raskelt haavatud. Ka tema viiakse Ivo juurde. Nii satuvad ühe katuse alla kahe vastasleeri võitlejad ja lugu algab.

www.solariskino.ee

Loe täielikku tutvustust siit

Film ei ole kindlasti poliitilise taustaga, vaid raskem eluline lugu valel ajal vales kohas olevatest inimestest. Terve film on olemuse lugu, kuidas säilitada kaine mõistus ning olla hea inimene, olenemata situatsioonist ja ajast. Oma madala eelarvega teeb film oivalist tööd ning tugev lavastaja suudab teha täpselt seda, mida alguses oli lootnud korda saata. Väga tugev neljaliikmeline näitlejate brigaad viib filmivaataja täiesti reaalsesse Abhaasia külakesse, kus kõik ja mitte midagi on võimalik. Tegemist on kindlasti rahvusvahelise filmiga, kus portreteeritakse kõiki teemas olevaid kultuure uskumatu täpsusega, tehes meist eestlasest väga kadedad, stoilised ja heade südametega patsifistid. Igal juhul on film oma aega ja piletiraha väärt, selles ei ole kahtlustki. Publikule ei ole tarvis vanusepiirangut panna, sest film on vägagi kõlblikku sisuga (mõni väikene sõimusõna). Ise ootan BluRay versiooni, et enda kollektsiooni lisada. Hindeks 8/10.

Põhjalikumalt saab lugeda siit: http://www.filmiarvustus.eu/2013/11/mandariinid-2013-eestlaseks-ja.html

Üks 8/10 hinne juurde. Tegu oli tõesti hea filmiga, mis ei ürita kasutada korraliku draama tegemiseks must-valget ängi.

Minu üllatuseks on "Mandariinid" tõepoolest täpselt sama hea, nagu räägitakse. Eestikeelsed dialoogid kõlasid küll umbes nagu "Õnne 13" omad, aga õnneks oli venekeelset osa rohkem ja see tundus juba päris filmi moodi. Grusiini ja tšetšeeni suhe andis pisut "Intouchables’i" vibe’i, kuid seda loomulikult märksa tõsisemas ja karmimas toonis.

8/10

Iroonilisel kombel on "Mandariinid" mul siiamaani nägemata. Nüüd vist ei leidu ka enam ühtegi vabandust, mille arvelt vaatamist edasi lükata. Ikkagi Eesti parimaid või igatahes edukamaid filme läbi aegade.

Lõpuks on ka USAs levitaja leitud: Samuel Goldwyn Films.

Parem hilja kui mitte kunagi.

Mitte midagi originaalset, aga režii oli fantastiline ja hea punt frukte kitsas ruumis koos on alati hea panus meeldejäävaks elamuseks.

Levitatakse päris tugevalt neid Mandariine, käesoleval ajal jookseb isegi Taiwanis kinodes. Pole paha. Kohustuslik vaatamine loomulikult, aga teist korda ilmselt ei suudaks.
8/10