Filmiveeb.ee foorum

Samsara
Samsara (2011)

Ron Fricke ("Baraka") viie aasta jooksul tehtud lummav dokumentaalfilm "Samsara" viib vaataja meditatiivsele ning spirituaalsele teekonnale, esitledes maailma juures nii kõike igapäevast kui imelist.

Loe täielikku tutvustust siit

"Samsara" suurim teene on oma mastaapsuses tuletada minusugustele voodi peal istujatele meelde, kui tohutu, hoomamatu ja rikkalik see maailm tegelikult on, milles elame. Ja ma arvan, et selline mõju on tal isegi neile, kes veedavad suurema osa elust reisides või uusi asju kogeda üritades. Nagu filmi tegemisel verd higistanud Frickelt eeldada võis: meeliülendav visuaalne elamus, mis jääb kauaks meelde.

26. aprillist kohalikus kinolevis!

Kõige ilusam asi, mis sind maailma vihakama paneb. Ja natuke armastama. Rohkem polegi vaja nagu öelda.

10/10 (Oma žanris)

Jõle meeldiv oli kinos treilerit näha.
Kes kursis pole ja ei saanud õigesti aru, et mida täpselt kinos reklaamiti,
nendel soovitan kohe kindlasti minna vaatama ja teha üks lend läbi elu ilu ja valu.

Filmi on oma sisult ja ideelt järg filmile "Baraka", mis linastus aastal 1992. "Samsara" siiski on eraldiseisev ja täiesti vaadatav, ilma et oleks isegi midagi kuulnud filmile eelnenud teosest. Tegemist on totaalselt algusest lõpuni 70mm filmilindile filmitud teosega, mis viib meid sügavale eneseavastusreisile läbi kahekümneviie riigi. Filmil on tõeliselt kritiseeriv alatoon, kus iga vaataja kindlasti tunneb ära ka oma süüd nähtud probleemides. Tegemist on vägagi sissetõmbava filmiga, mis paneb vahel nagu lendama ja unustama terve maailma - lihtsalt niivõrd ilus on see kogu teos. Muusika on vapustav ning auhinnavääriline, kuid ei tasuks unustada, et sellised tugevalt sümboolsed filmid on pea alati individuaalse tähendusega ning minu kogemus ei pruugi olla isegi ligilähedane kelle teise omaga. Õnneks siiski ka teisedki inimesed on hinnanud seda filmi kõrgelt, seega julgen kõigile soovitada, kes vähegi omavad soovi sisemiselt kasvada. Samuti pidage meeles, et filmis ei ole näitlejaid ega dialoogi, vaid ainult ilus sümboolikat täis video ja muusika.
Hindeks 8/10.

Põhjalikumalt saab lugeda siit: http://www.filmiarvustus.eu/2013/04/samsara-2011-visuaalne-seiklus-mooda.html

Häid filmielamusi.

Kena rännak maailma eripaikadesse. Filmi on palju võrreldud Ron Fricke' kuulsaima dokumentaali "Barakaga". Et tegu olevat kehva koopiaga tollest teosest!? Ma pole "Barakat" näinud, kuid "Samsarat" pean küll õnnestumiseks. Film on visuaalselt võrratu ja väga hästi monteeritud. Mitmeid stseene sai silmad põlevil jälgitud. Vaatajale näidatakse maailma ilu ja valu. Saab näha kohti, mida pole kunagi näinud. Kahju ainult, et ei jagata infot, mis paigaga parajasti tegu on. Filmiga tahetakse kritiseerida ka tarbimisühiskonda (palju prügi inmkond toodab). Igati huvitavalt on vaatajale demonstreeritud seda, kui mehhaniseeritud meie tööstus ja põllumajandus on. Ka inimesed tunduvad mehhaniseeritud olevat - vaadake kasvõi neid filmi plakatil olevaid tuimasid ja robotlikke tantsijaid. Kõike seda on visuaalselt nii elegantselt aga ka esteetiliselt kuvatud, et vähemalt mina sain oma naudingu annuse kätte.

8,5/10

Tegemist on esimese dokumentaalfilmiga, mida ma kinos vaadanud olen. Seega ei teadnud, mis täpselt oodata ning puudus võrdlusmoment teiste dokumentaalidega. Alguses ootasin natukene, kas ja millal rääkima hakatakse (nagu telekas nähtute puhul), kuid peagi jõudis kohale, et see film möödub muusika ja väheste häälte saatel. Aeg möödus kiiresti ja igav ei hakanud kordagi, järelikult meeldis. Kõige lummavam osa olid pikad kaadrid inimeste näoilmetest. Näod oli kohe eriti ilmekad ning tänu sellele, et klipid kestis kauem kui paar sekundit, hakkasin jälgima peale silmade veel teisi detaile. Sama nauditav kui hingematvalt kaunid kaadrid loodusest. Ainus asi, mis segadust tekitas: ma ei suutnud enda jaoks tõlgendada stseeni mehega, kes endale savi näkku toppis ja näo peale joonistas. Natukeseks ajaks kadus isu süüa kana- ja sealiha, kuid õnneks ei mindud häirivate stseenide näitamisega väga kaugele.

Pixie wrote:Ainus asi, mis segadust tekitas: ma ei suutnud enda jaoks tõlgendada stseeni mehega, kes endale savi näkku toppis ja näo peale joonistas.

Uudishimu sai minustki võitu. Uurisin välja, et tegu performance artisti Olivier de Sagazaniga. Teda saab veel näha siin videos: http://www.youtube.com/watch?v=6gYBXRwsDjY

Sattusin ka niisuguse huvitava artikli otsa: The Stories Behind the 5 Most Difficult-to-Film Scenes in 'Samsara'