@ FILMIARVUSTUS
Kuidas on võimalik, et sinu arvustuse esimene ja viimane lõik on ilusti subjektiivsed arvamused ja kõik ülejäänud on mingisugune kummaline segu subjektiivsest ja objektiivsest, kus sa kirjutad kogu aeg, mida rahvas, publik ja vaatajad arvavad ja tunnevad. Palun tee endale selgeks, et sa ei esinda publikut, vaatajaid ega mitte kedagi kui ainult iseennast.
Sinu teksti järgi dikteerid sa, kuidas publik filmile reageerib või peaks reageerima.
Ma austan sinu arvamust, aga see kisub natuke naeruväärseks. Kui arvustust kirjutad, siis pane ikka kirja see, mida SINA arvasid ja mida SINA filmis nägid või ei näinud. Lisaks ka see, kuidas võiks film erinevale publikule meeldida või siis mõjuda, aga ära kirjuta, mida rahvas arvab ja tunneb. Sa ei ole rahvas ja sa ei anna edasi kõiki üksikisikute arvamusi.
Lisaks veel see jutt "Pacific Rimi"-i kohta. Drew Pearce ei ole selle juures stsenarist. Nendeks on Travis Beacham ja Guillermo del Toro, kus siis esimene on põhistsenarist. Drew Pearce on IMDb järgi ära märgitud kui kirjutaja ehk siis tema kanda on mingisugused ümberkirjutused ja muu minimaalne ja kõrvaline.
ARVUSTUSE KOHTA
Filmimudel on Hollywoodile tüüpiliselt kolmeosaline, mis tähendab, et meil on uhke sissejuhatus, siis teemaarendus ning lõpuks see puänt ning kliimaks.
Nii on suuremalt jaolt nii terves filmiuniversumis.
Filmi algus ning teemaarenduse osa on väga hästi tehtud ning lugu on talutav, seega publik selles momendis on veel looga tugevalt kaasa elamas. Kahjuks see must murelaps on selle filmi teine osa, mis algab peale Tony kodu lammutamist. Teine osa peaks olema selle filmi tuum, kus peaosaline näitab ennast kui protagonist ning käitub ka vastavalt. Publik ootab temalt kiiret tagasitulekut ning käitumist vastavalt oma iseloomule, sellele, mis teeb temast Raudmehe. Kahjuks publik peab pettuma ning filmi tempo tõmmatakse suure hooga maha ning kuidagi ime läbi, muudetakse Raudmehe film vaatajale venivaks ning igavaks. Probleem on praegu ainult sisuline. Kordagi ei saaks öelda, et probleemiks oleks halvad näitlejad või lavastaja või hoopis halb tehniline pool - vaid loo sisu. Teises filmiosas kaob lugu kusagile ära ning ilmub välja hoopis teine, mingisugune taustal olev igav arenemislugu, mis lõpuks on hoopis tee tagasileidmise lugu. Tony Stark läheb totaalselt oma iseloomust välja (paanikahood?) ning film nagu pannakse aegluubis liikuma. Sisulised arendused jäävad seisma, tegelased lõpetavad arenemise ning vaatajale tutvustatakse tegelasi ja asju, mille peale poleks üldse pidanud aega raiskama. Samuti on filmi keskmine osa liiga pikk, mistõttu publik kaotab juba ülesse ehitatud filmitunnetuse, mida kolmas peab uuesti algusest alustama.
Kirjutad sellest, mis sulle ei meeldinud, aga räägid juurde, et publik polnud samuti rahul??? See, mis sulle ei meeldi või see, mis on sinu jaoks on igav, ei pruugi seda kohe kindlasti mitte olla kõigi teiste jaoks.
Natukene tahaks pragada Paltrow peale, kes suutis Potterist selle kolmanda filmiga välja pigistada kogu sümpaatse elemendi, mis sundis vaatajat temale ja Starkile eelmistes lugudes kaasa elama. Pean praegu tunnistama, et alates sellest filmis olen Potterist väsinud ning loodan, et enam ei pea teda üldse nägema
I can respect that.
Samuti, minu üllatuseks, on Paltrow bikiinides väga eemaletõukav naine. Seda ei oleks oodanud.
WAT?
See tekitab huvitava momendi vaatajate seas, sest tulles tagasi olevikku, kus Stark on muutunud mees, on publikul ka veel teine lemmik kohe võtta - nägus ja sarmikas Killian, kes kindlasti teeb osa naisi kinosaalis õnnelikuks kui särgi seljast loobib.
Millises võimalikus universumi istub vaataja kinos ja leiab, et Killian (Villan?) on tema uus lemmik. Enam läbinähtavat klišeehunnikut ühe tegelase osas pole vist võimalik välja mõelda. See, kes tõesti langeb Killiani "võlude" alla peab olema inimene, kes pole varem mitte ühtegi filmi näinud või siis ei tea, mis on koomiksifilm või siis on ülimalt naiivne.
Kolmas osa ei päästa vaatajaid sellest pikaks veninud filmi keskmisest osast, vaid hoopis viib veel sügavamale absurdikasse õnnetusse. Terve filmi teine pool ning eriti viimane kolmandik on ülimalt halvasti kirjutatud.
Taakord sama asi. Kirjutad sellest, mida sinu arust rahvas arvab ja siis paned otsa oma isikliku arvamuse. Kuidagi konfliktne või mis?
Samuti lahendus kogu Mandariini saagale on lihtsalt nii kurb, et isegi nutta selle peale ei oska, vaid õrnalt piinlikusest muiata. See ei ole veel kõik. Lisaks kaotab Stark kogu oma mõistuse ning viimane võitlus supersõdurite vastu on naeruväärne, sest ainukene asi, mida ei tohiks teha nende vastu (puudutada neid, kuna 3000 kraadi) on ainsad asjad, mida kõik uhked raudrüüd teevad. Kirsiks tordi otsas on Potteri imeline muutumine superkangelaseks, mis pani paljud inimesed pettumusest ohakama ning pead raputama.
Need uhked raudrüüd oli kõik mehitamata. Muidugi oli nende ainuke tegutsemisviis 3000 kraadiseid vastaseid rünnata. Mis neil on kaotada? Kuidas on see naeruväärne? See, et ta kasutas oma ainukest relva ehk siis rüüde armeed võimatu vaenlase vastu? Sina ohkasid pettumusest ja raputasid pead. PALUN ÄRA ÜLDISTA.
"Raudmees 3" on esimene film, mis paneb Tony otse ekraanil nii tugevasse protagonisti rolli, kuid ei lahenda seda lugu vaataja jaoks ära, vaid kraabib õrnalt lahendust, näidates meile uhket ilutulestikku kui Tony ja Potter kallistavad.
Ei lahendanud LUGU sinu jaoks ära. Sa ei tea, mida vaataja arvab ja tunneb.
Väga pikaks veninud keskmine osa tapab suure osa filmielamusest ning naeruväärse sisuga kolmas osa kaotab kindlasti suurel hulgal fänne.
Noh rotteni 93% ja IMDb 8.1 seda kuidagi ei toeta...nad ei esinda ka fänne muidugi, aga mingi pildi annab ikka.
With the help of its charismatic lead, some impressive action sequences, and even a few surprises, Iron Man 3 is a witty, entertaining adventure and possibly one of Marvel's best yet.Loodan, et ma ei saa nüüd sinu igavese vihkamise osaliseks. Minu jutt ei ole ka absoluutne tõde. See on kõik kogemuslik ja seeläbi ka subjektiivne. Ära võta seda rünnakuna, vaid ühe kasutaja arvamusena.