Filmiveeb.ee foorum

Sööst
Premium Rush (2012)

Trotsida kiirendavaid autosid, süstivaid taksosid ning kaheksat miljonit pahurat jalakäijat - see kuulub Wilee (Joseph Gordon-Levitt) igapäevatöö juurde. Kes on Wilee? Parim New Yorgi väledate ja agressiivsete rattakullerite seas.

Ülikerge ühekäigulise piduriteta fixie-rattaga sõidavad vaid erilised ratturid, kes on ühtaegu osavad sõitjad kui üle võlli hulljulged tüübid. Sellised, kes riskivad maanteemäärdeks saada iga kord, kui liikluskeerisesse sukelduvad. Oma elu päevast päeva ohtu seadval noorukil tuleb aga mängu panna kõik, kui ta asub kohale toimetama päeva viimast ümbrikut ja rutiinsest sõidust Manhattani tänavatel saab elu ning surma küsimus.

www.forumcinemas.ee

Loe täielikku tutvustust siit

"Premium Rush" ei ole kaugeltki intelligentne film, vaid lihtsalt mõnus meelelahutus. Hea oli kohe vaadata action-filmi, mis ei baseeru plahvatustel ja tulistamisel. Polegi enne näinud filmi, mis põhineb rattaga läbi linna kimamisel. Minu meelest oli küll kaasahaarav. Tõeliselt lahe vaatemäng. Lots of fun. Natuke kahju, et Michael Shannoni tegelaskuju muutus alguse karmist tüübist aja jooksul liialt narriks. Tema esimene stseen oli küll paljutõotav, kus ta jättis väga kalgi mulje oma ähvardustega. Oma rollisooritusega sai Shannon iseenesest taaskord väga hästi hakkama. Minu arust on ta üldse üks huvitavamaid näitlejaid. Joseph Gordon-Levitt on äss!

8/10

Esteetilises mõttes on New York minu meelest üks huvitavamaid linnu ja see oli täielik armastuskiri sellele sageli vihatud metropolile, kus tekib tunne, nagu oleksid surnud ja taksode taevasse läinud ning kus elutempo on kiirem kui langevarjur enne nööri tõmbamist. Filmi probleem aga ongi see, et mingil hetkel tõmmataksegi nöörist ja tehakse full stop. Mida enam keskne süžee lahti hargnema hakkab, seda enam kaob filmisisene hea adrenaliin. Ja oi, kus see süžee on pooletoobine. Nähtud, nähtud, nähtud. Kaks pöialt siiski neile jalgrattakihutamistele. Tõmbas südame käima nagu kann Red Bulli. Nüüdisaja võib-olla andekaim näitleja Shannon oli tõesti täiesti raisatud. Sellesse rolli oleks võinud kas või skulptuuri võtta.

"Sööst" on mu meelest vägagi õnnestunud eestikeelne pealkiri.

rauls wrote:"Premium Rush" ei ole kaugeltki intelligentne film, vaid lihtsalt mõnus meelelahutus.

Natuke kahju, et Michael Shannoni tegelaskuju muutus alguse karmist tüübist aja jooksul liialt narriks.

Ralf wrote:Ja oi, kus see süžee on pooletoobine. Nähtud, nähtud, nähtud.

Positiivne osa oli see, et läbi sai. Tund aega nähtud ja tundus, nagu oleks kaks. Olen kõva mees, ei istu laua taga, sõidan rattaga, yeah! Näen peas kõike ette ja talitan vastavalt. Well, guess what, film ise on ka täielik captain obvious. Shannoni eest punktid, aga see, kas autodest möödutakse paremalt või vasakult mingit põnevust minu jaoks kaasa ei toonud (ja põnevik see olema pidi...)

3/10

Aga need tagaajamisstseenid olid ju nii ägedad.

Terve film täis jalgrattasõitu ja idiootseid dialooge, supermehe võimetega sarnanevaid jalgrattureid ja elutähtsat missiooni, mis lõpuks kõige actioni kõrval jääb päris ilmetuks ürituseks.



2/10

Aga need tagaajamisstseenid olid ju nii ägedad.

Meeldib see "Next"-i võrdlus.

Lootsin ka paremat kuid vähemalt pea enamus filmist oli rattaga kihutamine ja seda oli lausa lust nautida siis käib küll. Ja pean Ralfiga nõustuma, rattasteenid tõmbasid ikka korralikult sellise hea tunde sisse ja tekitas kohe endal tahtmise rattaselga ronida, gps peale ja kuskile avastama minna. Muu jäi sellekõrval lahjaks ja tundus olevat rohkem põnevuskomöödia. 5/10

Kahju, et David Koepp on rohkem kirjutaja kui režissöör. Mitte, et režiil oleks midagi viga. Sellist kiiret vaatemängulist sööstu täis filmi niisama lihtsalt ei leia. Isegi Fast and Furious peab alla vanduma...ratastele.
Pigem on kahju, et Koepp on nii vähe filme lavastanud. 24 aastat olnud stsenarist ja seejuures teinud ainult 5 filmi ("Stir of Echoes" oli OK, "Secret Window" on siiani vana lemmik). Algul õudusfilmid ja siis nüüd adrenaliinipomm. NY sai vähemalt minu jaoks läbi ratta vaatevinkli hoopis teise näo.

Kohe kui 10 minutit läbi sai ja lugu käima läks oli selge, et mitte ainult Levittil pole pidureid, vaid ka filmi tempol endal. Kohe alustati looga, et mitte jamada väga suurte üldistustena mõjunud tegelaste tutvustamisega, sest mis sa neist ikka tutvustad - sarnased tüübid on pea igasse filmi sisse kirjutatud.

Koepp panustas tempole ja süžeele. Tempo oli kogu aeg laes suuresti tänu Levittile endale. Teda võis taga ajada Shannon või siis see jalgrattapatrull, aga puhtalt tema sõit ja see, kuidas "Fixed gear. Steel frame. No brakes. Can't stop. Don't want to either" suhtumine üles võeti, oli nauding omaette.

Süžee oli nagu ikka. Selge ja lihtne. Midagi keerukat või erilist öelda ei tahetud. Peale tuntud pidepunktide ja sentimentaalsete teemade lahkamise siin väga midagi ei olnud. Stsenaarium ei olnud halb, lugu ei olnud jama - kõik oli väga profilt kirjutatud. Viga oli selles, et lugu ei ütle midagi uut ja puuduvad ka elemendid, mis vana lugu kuidagimoodi värskendaksid, kuid jällegi vaatemängulisus ning ka ajas tagasi hüppamine hoidsid huvi üleval.
Tempo, näitlejatööd, dialoogid, lavastus, montaaž, opetöö teevad "Premium Rushist" high octaine märuli selle kõige paremas võtmes.

Selliseid kvaliteetmäruleid võiks rohkem olla. Suurepärane vaatemäng ja meelelahutus. Natuke mõttetööd motiivide läbi närimise osas ja suur oluline põhiteema, mis mõjuks universaalselt. Ongi kõik. Vahel polegi loo jutustamiseks vaja mõelda uusi originaalseid elemente, vaid pigem näitad võimu lavastuse ja millegi sellise kaudu, mida pole varem näinud - rattamärul. 8/10


Zinera

Meeldis. Põnevalt lavastatud ja kirjutatud. Väga catchy`d dialoogid ja karakterid. Pinnapealne ja kerge meelelahutus kui öelda väga otseselt. Koeppil on õnnestunud kogu kaadervärk doseerida väga täpsete energy boostidega, mis aitasid nii loo kui ka sündmustiku kiirelt jalule. Mõneti üllatavalt mõjus lihtne "bad cop wanting something and good guy doing his job", aga õnneks oli loo struktuur mõnusalt laiali pillutatud, et lugu ei oleks siililegi selge juba esimese 15 minuti jooksul.

Peamise kolmiku mäng toimis võrratult. Levitt on totaalne everyman superhero. Lisaks tõigale, et tema girlfriend oli kohutavalt kena, oli too näitlejanna samuti väga oskuslikult sellisesse rolli valitud. Koeppi lavastajakäsi on tugev, humoorikas ja action packed. Hoidus klišeedesse sukeldumisest või siis moondas neid oma filmi tarbeks hoopis etemaks. Shannoni roll samuti meeldis. Selle pollari näol oli tegemist tõsise närvipuntraga ja Shannoni energiline etteaste tegi tema ekraaniaja nauditavaks.

Kogu keskne pinge tugines siiski Levittil ja tema pideval kihutamisel. Kui ilmnes, mis ümbriku taga peitus, siis ei tekitanud see minus eriti tundeid, sest see oli ikka väga juustuselt välja mängitud, kuigi ma hindan selle taga peitunud mõtet, mis Levitti ja teised tegelased liikvele ajasid. Ma hoolisingi ainult peategelastest mitte Jamie Chungi muidu väga armsa tegelase soovidest ja unelmatest.

Üllatavalt arenes ka kogu sündmustik ikka väga omasoodu. Viimased veerand tundi mõjusid väga pikana ja ega ma eriti tahtnudki, et juba ära lõppeks.



Paljukiidetud linnasisene action on tõesti väga kaunilt üles võetud. Ma ei tunne New Yorki eriti üldse, aga iga bike chase andis koheselt tunda, kui suure linnaga on tegu. Mõõtmed olid paigas. Plussiks on ka avarate ja sisukate kaadritega operaatoritöö, mis mõjus värske ja kutsuvana. Kiire ja loomulik peategelase tutvustus, millele ei raisatud mõttetult aega. Seepärast oligi eriti tore just see, et lugu arenes ratta peal. Sõna otsese mõttes. Tugevalt välja joonistatud tegelased ja nende põhimõtted päästsid selle filmi igal juhul. Vastasel juhul pole siin üldse midagi vaadata. Äge rattasõit ilma meeldivate tegelasteta pole midagi väärt.

Annan 8/10, sest tänu sellele filmile on mul tuju hea, mind raputati ülikenade jalgratta action-stseenidega ja ma veetsin poolteist meeldivat tundi ägedate tegelaste seltsis.

Filmi ajal tekkis räme rattaga sõitmise isu. Pagana lumi


PS. See supermehe võimetele vihjamine ajab muigama küll. Minu jaoks samuti oli see päris tore viis näidata kiiret mõtlemist ja reaktsiooni suurlinna liiklusmöllus.

Premium Rush on tõesti hea näide Hollywoodi märulist. Minu jaoks samuti kvaliteetne. Eriti võrreldes viimase aja tühja peksmisega. Paarisaja milliga tehti Total Recalli remake ja ei viitsitud looga absoluutselt vaeva näha. See aga siin tehti paarikümnega ja minu jaoks oli lihtlabane lugu õlitatud ja seeläbi ka üsna põnevaks masinavärgiks muudetud.

See on see kunagine tugev Hollywoodi kino, mis vähemalt püüdis rohujuurest kõrgemale tõusta.

Huvitav ja põnev film.
Midagi uut

7.5/10

Kurask, ei olnud see midagi nii üksluine kui räägitakse. Väga mõnusalt kaasahaarav. 8/10

Küllaltki hoogne ja täpselt nagu Drive tekitas soovi minna autoga sõitma, tahaks peale Premium Rush'i vaatamist minna rattaga sõitma. Tagaajamise vaatamine tõmbas natuke käima küll, kuid ei meeldinud salajase saadetise tagamaad. Douche bag oli üks suur segadus kurja tegelasena, natuke kaootline ja saamatu, kuid kahjuks ei mõjunud millegi poolest huvitavana. Pigem oli teda halb vaadata. Wilee oli muidu ok tegelane, ainult love interest oleks vahelduseks võinud olemata olla, ning see erinevate teede analüüsimine mõjus pigem koomiliselt. 7/10

Soliidne meelelahutus, aga sellega asi ka piirdub. JGL lahe nagu alati ja rattasõidumärul oli päris hea vaheldus tavalisele põmmutamisele.

6/10