Filmiveeb.ee foorum

Ohtlik sõit
Drive (2011)

Ryan Gosling kehastab meest, kelle ametiks on sõitmine. Tal ei ole nime. Ta on lihtsalt driver. Päeval sõidab ta Hollywoodi filmides kaskadöörina, öösiti pisiröövimiste autojuhina. Salapärase mehe üksindus lõpeb, kui ta armub oma naabrisse, üksikemasse Irenesse (Carey Mulligan), kelle abikaasa istub vanglas kinni. Kui viimane sealt vabaneb, hakkab teda ahistama kamp kurjategijaid: armunud driver üritab perekonda hävingust päästa.

Film noir stiilis lugu saab uued mõõtmed, kui kohtuvad Taani must huumor ja action žanri film. "Ohtlik sõit" on karm krimilugu, millesse toob romantilisi jooni driveri kangelaskuju, kes ei mahu kuigi hästi argireaalsuse piiridesse ära. Taani läbimurde-režissöör Nicolas Winding Refn surub "Ohtliku sõidu" filigraanse täpsusega kiir-rajale, kus kihutavad Hollywoodi kõige tulisemad autod. Pinev kohaltvõtufilm teenis Refnile lisaks ka tänavusel Cannes’i filmifestivalil parima režissööri preemia. Seksuaalselt laetud filmi aluseks on samanimeline neo-noir romaan "Drive" (James Sallis). Erakordselt stiilse soundtracki taga on endine Red Hot Chilli Peppersi trummar Cliff Martinez.

www.forumcinemas.ee

Loe täielikku tutvustust siit

Ülal toodud sisututvustuse teine lõik jookseb pea igas lauses filmist mööda.

Autoroolis istutud aeg oli napp, kiirust ületati vaid paaril korral. Aga see-eest peksti, tulistati ja taoti tööriistatega nii, et lihatükid taga. Minu maitsele liiga õige lõpp, aga muidu OK stilistkas hiilgav thriller. 7/10

8.5/10

Kuigi filmi algus meenutas Transporterit, ja filmimuusika kordus aeg-ajalt, jäin filmielamusega rahule. Lugu oli sisukas, tegelased kõik omaette imelikud asjapulgad ning ilusad stseenid vaheldused jämedalt julmade stseenidega, kergelt intrigeeriv elamus, samal ajal jällegi hästi sobitus selline temaatika ühe "autojuhi" igapäevaellu.

Juba filmi algus meeldis, mis oleks võinud kauemgi kesta, sest keskel oli rahulikku jalutamist küllalt palju. Vägivallastseenid olid hästi tehtud, samuti ka cast, eesotsas jumaliku Ryan Goslinguga. Ka Bryan "Walt" Cranston ning ideaalne douche Ron Perlman hiilgasid. Hugh Jackman'iga oleks film palju kehvem olnud, selles olen ma kindel.
Jäin rahule.

8/10

Lõpu koha pealt nii palju, et algselt oli olemas ka teine versioon, mis siis millegipärast käiku ei läinud. Milline ja kas see ka parem oleks olnud, on juba igaühe enda ülesanne välja mõelda.

uLtImAtEcRiTiC wrote:Lõpu koha pealt nii palju, et algselt oli olemas ka vist teine versioon, mis siis millegipärast käiku ei läinud. Milline ja kas see ka parem oleks olnud, on juba igaühe enda ülesanne välja mõelda.

Kes on huvitet Refn'i intervjuust: http://traffic.libsyn.com/theqandawjeff ... eQandA.mp3
Näiteks huvitav trivia, et ta filmib kõik oma filmid kronoloogilises järjestuses ja sellest tulenevalt mõtleb filmimise käigus uusi stseene jms. Näiteks lifti stseen sündis töö käigus.

8 sõitu 10'st

Tundus et filmi ülesehituse liigne konstrueeritus kammitses Refni piirini, kus ta muutis lihtsalt iga kaadri ja näitleja omaette vaatamisväärsuseks ja mõjutajaks, et natukenegi näidata, millist filmi ta tegelikult teha tahtis, kuid mis jäi poolikuks kindla ja selge struktuuriga stsenaariumi tõttu.

Nautisin filmist iga hetke. Harva juhtub kui niivõrd läbileierdatud looga film ei pane mind sisu kui sellise peale mõtlema, vaid tähtsateks muutuvad tegelased, nendevahelised suhted ja filmi stiil, mis haarab endasse ja kisub vooluga kaasa - ...drive you through the night...

Kohe kindlasti külastan filmi kinodes uuesti.

8/10

Mõnus vanakooli stiilis põnevik. Iga kaader nägi väga šikk välja. Märulit ja verd oli parasjagu. Mulle meeldis eriti filmi alguses aset leidnud esimene põgenemisstseen. Liigset labast lahmimist nagu tänapäeva suurtes action-kassahittides polnud. Muusika oli sobilik ja aitas heale feelingule kaasa. Jäin ka rahule, aga ekstra wow-elamus (mida pakuvad väga vähesed linateosed) jäi saamata.

8/10 (ma ei taha kopeerida teisi kasutajaid; mul torkas see hinne kohe pärast filmi pähe)

Vaatamata suhteliselt vaimuvaesele sisule suutis film mind ikkagi paeluda oma stiili, ilusate videovõtete ja julgete vägivallastseenidega. Näitlejatest tegid hea töö Ryan Gosling ja Carey Mulligan, ülejäänud kortsus vanamehed jätsid külmaks. Soundtrack oli huvitav, millalgi ehk kuulan seda.

Ma ei tea, kas see on kõikides kinodes nii, aga Solaris Kino oli subtiitritega küll täiesti ämbrisse astunud. Esiteks polnud ajastus paigas ja teiseks oli nõme, et venekeelsed subtiitrid olid all ja eesti subtiitrid üleval. Mingi poliitiline sõnum venelastele või?

Kickflick wrote:Ma ei tea, kas see on kõikides kinodes nii, aga Solaris Kino oli subtiitritega küll täiesti ämbrisse astunud. Esiteks polnud ajastus paigas ja teiseks oli nõme, et venekeelsed subtiitrid olid all ja eesti subtiitrid üleval. Mingi poliitiline sõnum venelastele või?

Käisin reede õhtul Solarises ja siis oli jah nii. Kunagi enne pole subtiitrid niimoodi terve filmi ajal üleval olnud. Kummaline. Ei tea, kas see oli taotuslik? Ajastus oli ka jah paigast ära. Õnneks subtiitrite lugemist polnud eriti vaja teha, sest räägiti küllaltki lihtsat inglise keelt.

Ilmselt seotud siis kuidagi digitaalse projektsiooniga? Minu arusaamist mööda Sõpruses ja Plazas sellist värki ei olnud.

Ei tea jah. Ise sain ka inglise keelest aru, aga subtiitrid häirisid siiski kogu filmi ajal.

Ralf wrote:Ilmselt seotud siis kuidagi digitaalse projektsiooniga? Minu arusaamist mööda Sõpruses ja Plazas sellist värki ei olnud.

No DCP saabus alles reedel, Plaza, Solaris, Cinamon. Kõik olid/on puudutatud selle probleemiga. Lootust on, et homseks korras.

Ise vaatasin ajakoodiga screenerit pressilinastusel. Põhimõtteliselt võiks iga kinofilmi puhul minutid nurgas joosta, siis teaks arvestada kaua veel vaja passida kuni filmi lõpuni.

Defka wrote:No DCP saabus alles reedel, Plaza, Solaris, Cinamon. Kõik olid/on puudutatud selle probleemiga. Lootust on, et homseks korras.

Mida neljapäevasel esilinastusel näidati siis? Seal oli subtiitrid normaalsed.

Kui "Must luik" (sisuliselt mullune film) välja arvata, siis selle aasta põnevaim kinoelamus. Lift, motell ja mõlemad "ootamised" - tundsin, kuidas pulss vähemalt paarikümne löögi võrra kiiremaks läks. Juba nende nelja stseeni pärast tasub vaatama minna. Suurepärane kaameratöö, montaaž ja helitaust. Ja mitte ainult nendes kohtades, vaid kogu filmi vältel. Mõnus üldine meeleolu: 70ndate pruunikad toonid + 80ndate lõpu elektriroosa... kui tunded kuidagi värvidele taandada. Pundid Desire ja Electric Youth avastasin enda jaoks alles mõni kuu tagasi (võimalik, et kuidagi ringiga selle sama filmi tõttu) - need ja muud palad töötasid samuti väga hästi.

Aga enne lõppu läks asi rappa. Mul on väga suured probleemid filmi viimase viiendikuga. Hetkest, kui dressipoiss Kahjuks ei oska ise paremat lõppu välja pakkuda, aga tean, et see polnud see.
Nö draamapool jäi samuti lahjaks. Filmis polnud ühtegi Tegelast. Goslingi ekraanikuju kaasa arvatud - ta lihtsalt tundis ja reageeris. Mingitest kihtidest või arengutest rääkida ei saa. Sellest on kahju, sest Ryan Gosling (mu lemmiknäitleja) on suuteline palju enamaks. Teised samuti.
Seda kõike arvesse võttes jäävad mulle mitmed ülivõrdes kiidulaulud ja Cannes'i kümneminutiline ovatsioon täiesti arusaamatuks. Stiilne ja põnev, aga...

7+/10