Filmiveeb.ee foorum

Hübriid
Splice



Clive (Adrien Brody) ja Elsa (Sarah Polley) on geniaalsed teadlased, kelle äärmuslikud eksperimendid geneetika vallas teevad neist oma ala tõelised superstaarid. Pühendumus karjäärile ja teineteisele paneb aluse keelatud eksperimentidele uute ja lootustandvate loomaliikidega. Tundes end vaat et jumalatena, siirdavad nad ühele elukatest inimese DNA ning loovad seeläbi superolevuse: kiirelt areneva hübriidi, loominimese, mis võib olla juba järgmine tase evolutsioonis. Emane olend tekitab Elsas emalikke tundeid, ent Clive'i tunded on kõike muud kui vanemlikud, seades kõik suurde ohtu. Kui näiliselt täiuslik organism läbib viimase metamorfoosi, satub löögi alla kogu inimkond.

http://www.acmefilm.ee



Täielikku tutvustust loe siit.

Seda filmi Eesti kinodesse ei oodanudki, aga ikkagi sama hea uudis nagu Kick-Ass`i puhulgi.
Cube oli üsna omapärane, kuigi Natali teisi filme pole veel jõudnud vaatama asuda. Tundub, et ka ülejäänud on vaadatav kraam. Mis puutub aga Splice`i, siis /Film on selle minu jaoks korralikult üles kütnud. Pidavat olema originaalne, uuenduslik ja kohati väga võigas - loodan, et nii ka ta ongi.

Ma olen kõikvõimalike creature feature'i tüüpi filmide sõber ning jäin väga rahule. Umbes filmi keskpaigas tabas mind pettumus, et film polegi nii nutikas kui arvustustes väideti, kuid siis tuleb sisse väga tugev seksuaalne element ja kõik mu ootused said täidetud. Kinos oli seda kohati väga awkward vaadata. Visuaalselt kaasahaarav heade efektidega kohati hirmuäratavgi ulmeõudukas, mis pole kindlasti kõigile mõeldud, kuid mis ei tohiks antud žanri sõpru küll külmaks jätta. Tegu pole üldse nii väga monster movie'iga kui traileri põhjal tunduda võib, muide.

Ralf wrote: Kinos oli seda kohati väga awkward vaadata.

Saan su mõttest aru
Päris paljud hakkasid seepeale saalis nihelema
Endalegi meeldis. 7/10

5/10

Keskmine, mitte halb, aga ka mitte väga hea.

täiega hea film.. see seksuaalne element oli jah seal päris selline :D vajaminev

Tavaliselt vist vaatavad inimesed filme teiste kiidusõnade pärast. Mind pani seda teost vaatama aga mitmed YouTube'i kommentaarid, mis kirjeldasid "Splice"-i kui haiget ja väärastunud lugu. Vastukaaluks jagus muidugi ka kiitusi, seega lootsin, et ehk on filmis kõike nimetatut. Ja õnneks oligi.

Hea lugu, mitmekülgesed tegelased - eriti Dren, kes oli esialgu armas laps(e moodi elukas), hiljem muutus aga järjest ohtlikumaks. Mõned kohad olid ikka kriipivalt häirivad, k.a. lõpp. Millalgi käisid kõlakad filmi järje kohta, aga tundub, et need ei vii kuhugi. Kui ka tuleks järg, vaataks kindlasti.

Asi keerles kahjuks liiga palju inimeste ümber, Dren'i ei õppinudki eriti tundma. Toonilt ehk lavastuselt paneb kahte eri suunda. Kokkuvõttes oli lihtsalt igav vaadata.

See olevuls oli juba algusest peale meganilbe ning lõpp hakkas kelbast peksma. Ja see vägistamisestseen jäi liiga lahjaks, hakkasin laginal naerma.
Muidu huvitav teema.

Pealtnäha leierdatud süžee, sisemuselt aga mitte. Mul on isegi tunne, et see film läheb aastatega paremaks.

Üks loll asi mis mind häiris oli see, et vennad Clive ja Sam Rockwell Jr käisid sama juuksuri juures.


Kui jalad välja jätta, oli Dren täiskasvanud naisena päris atraktiivne.
8/10

Eks ta üks kiiksuga lugu oli. Olevus oli muidugi lahedalt disainitud - eriti saba !



8/10

Ei tea mida öelda. Algul oli kõik ilus ja nummi, aga

Hindeks 5või6/10

Sattusin täiesti juhuslikult uuesti vaatama, ma ei ole seda uuesti vaadanud vist alates filmi linastumisaastast, ja ma olen meeldivalt üllatunud, et mälestust filmist kui teravast ja ägedast õudussugemetega psühholoogilisest draamast ei pidanud mälestuseks jäämagi, sest vaatamata mõningale üleliigsele õudusklišeele ja liialt ülemängitud mässumeelse teadlastepaari ekspositsioonile on "Splice" ikka väga terav ja riukalik nägemus teaduslikust eksperimenteerimisest ja rasketest moraalsetest dilemmadest ja vastutusest ning samuti ka sügavalt inimlikust uudishimust ja nõrkusest, mis on omakorda kastetud mõnusalt psühholoogilisse kastmesse.

Adrien Brody ja Sarah Polley oma vastavates teadlaste rollides säravad ja paeluvad. Olgugi, et nende tegelased on kohati liiga üheülbalised, on karakteripõhine psühholoogiline pinge ikkagi vägagi toimiv. Dren on lihtsalt väga vinge traagiline looming, mille loojad lõppude lõpuks lihtsalt ei suutnud teda enam taltsutada - nii teaduslikus kui ka puhtinimliku kasvatuse mõttes. Seetõttu mõjus tütrekese "üleskasvamine" vägagi haigelt. Üldsegi oli Dreni elutsükkel väga huvitava arenguga ning leian, et Dren kui karakter pidigi esmalt olema pigem oma loojate peegeldus, kui iseseisva isiksusega olend.

Kulminatsioon mõjus kohati labasena, sest

See film on julge ja terav, humoorikas ja lahe, haige ja perversne ning eelkõige just kõhe ja traagiline nägemus "sünnitada" maailma olend, kes juba ideefaasis oli juba üks suur viga.

4/5

Huvitav on, et

Aga nii ju oligi.

Kas 2009 on piisavalt kauge aasta, et spoilerikaste enam mitte kasutada?