13. PÖFF

[Spellbound]

Vot nüüd on vist ajad muutunud, võib olla on asi MASU-s või milles iganes, aga näed saatsime nii 3-paiku mehe teele. Ei mahtunud taksosse. No mis sa teed sel puhul, aga ta võttis nõuks ja läks jala ning järele hüüdsime veel, et ära mine saad peksa. Lahe, sest nii hästi ei saa lihtsalt ära sõnuda

[JazZ-]

Nii, sellise propaganda peale sai endal ka "Enter the Void'ile" pilet muretsetud. Jeptiduu.
Ühistranspordi sõiduaegu ei tulnud enne seda pähegi uurima hakata, sest minu mäletamist mööda töötas see, vähemalt kunagi kaugetel aegadel, ka pärast keskööd. Enam aga paraku mitte. Iseensest jalutamise vastu pole küll midagi, aga lihtsalt pisut kõhe tunne on, eriti kui mingi wannabe-juudikaru ringi kondab.

[lostinthemist]

Sellel nädalal toimunud proovieksamite tõttu jõudsin ainult ühe filmi ära vaadata ja ühtlasi oli see ka minu esimene PÖFFi film. Selleks oli siis "Nanjing, elu ja surma linn." Vapustav.

Ja PÖFFi top list oleks... erm..
1. "Nanjing, elu ja surma linn"

[LiveForThis]

Praegune TOP 3:

1. Castaway on the Moon
2. Breathless
3. Lebanon

Thirst ja The Imaginarium of Doctor Parnassus olid ka märkimisväärselt head.

Aga see on pigem TOP, milles järjekorranumber ei oma erilist tähtsust. Täna saab siis selle Enter the Void`i fenomeniga tuttavaks ja pühapäeval viimane PÖFF White Ribboni seltsis.

[Forzelius]

White Ribbonit soovitan ka, jah. Väga mõnes mõttes eepiline lugu, vaadates ajakulgu, aga üldiselt lihtsalt väga hästi filmilindile jäädvustatud seiklus.

[Spellbound]

Hetke TOP 3:
1. Enter the Void
2. Cold Souls
3. Castaway on the Moon

Tegelikult on vaadatud fimide seas kõige nõrgem Wajda Tatarak. Need 3 võiks kõik ühele pulgale panna ja siis lisada järgmised Olen valitud filmidega täiesti rahul.

[rauls]

Minu top 3:
1. Enter the Void
2. Lourdes
3. Firaaq

[Soprano]

Kokku siis 25 filmi:

Castaway on the Moon - 9/10
Bronson - 6/10
Thirst - 7.5/10
City of Life and Death - 9/10
Ajami - 6/10
It Might Get Loud - 9/10
Mary and Max - 8/10
The Men Who Stare at Goats - 5/10
A Town Called Panic - 8/10
A Prophet - 7/10
Moon - 8/10
Riigireetur - 7/10
The Perfect Age of Rock 'n' Roll - 4/10
Peter and Vandy - 8/10
Sexy Killer: You'll Die for Her - 6/10
No One Knows About Persian Cats - 8/10
Enter the Void - ?/10
Air Doll - 5/10
Bunny and the Bull - 7/10
The White Ribbon - 7/10
Dogtooth - 8/10
Black Dynamite - 8/10
Animal Town - 3/10
Mammoth - 8/10
Breathless - 7/10

[Forzelius]

Koos 4 JustFilmiga siis 41 filmi, hinded alljärgnevalt. Teen mingi aeg blogisse kokkuvõtte kah.

Black Balloon 8,5
Through a Glass, Darkly 8
I Killed My Mother 7
Carlitos 4


Enter the Void 10
The Prophet 9
The White Ribbon 9
A Town Called Panic 9
The Cove 9
Kill the Referee 9
Melody for a Street Organ 8,5
Letters to Father Jacob 8
Thirst 8
Con Artist 8
Van Diemen's Land 8
Black Dynamite 8
Castaway on the Moon 8
It Might Get Loud 8
Bunny and the Bull 7,5
Mary and Max 7,5
Soul Kitchen 7
Sexykiller, You'll Die for Her 7
No one Knows about Persian Cats 7
Peter and Vandy 7
Air Doll 7
Bronson 7
Ajami 7
Riigireetur 7
Palata no 6 6,5
Mid-August Lunch 6,5
Belle Toujours ?(6)
Triage 6
Lebanon 6
The Men Who Stare at Goats 5
The Two Horses of Genghis Khan 5
Samson and Delilah 5
The Window 5
Breathless 5
Eyes Wide Open 4
Between Two Worlds 4
Lourdes 3

Parimaks loomulikult Enter the Void, mis oli shokeeriv ning mille kohta on raske üldse sõnu leida. Vastupidine on aga lugu Lourdesiga, mis oli igav ning irriteeriv igast aspektist. Meeldivaid oli palju nagu hinntestki näha ning kuna heade filmide osakaal on suurem kui halbade, siis võib öelda, et oli õnnestunud PÖFF. Belle Toujours jäi lahtiseks seetõttu, et esimene osa on nägemata ning see, et see olemas on, avas uue nurga, kuidas selle peale vaadata. Hetkel 6, aga kes teab.

[hau]

Mida ma õppisin ja kogesin seekordsel PÖFFil.

Enter The Void on mu elu kõige meeldejäävam ja kummituslikum film. Tänu sellele filmile muutus 2009 filmiaasta ülipasast üliheaks.

Kõige parem konventsionaalne film oli Un Prophet, mis on minu arust ka üks parimaid 21. sajandi gängsteri filme.

Haneke tõestas The White Ribboniga, miks ta on üks mu lemmikuid. One of a kind.

Moon tõestas, et teiste filmide pealt võib maha teha küll, kui anda jäljendatud ideele täiesti uus tasand ja mängida kinokülastajate filmimäluga. Minu jaoks oli suurim twist see, et Gerty polnudki üldse halb, nagu tema eelkäija HAL9000. Isegi peale lõppu ei uskunud, et ta oli hea tegelane. Lisaks Sam Rockwell ja Clint Mansell tõestasid järjekordselt, et nad mu vanad lemmikud. Good ol 'reliable.

Bronson oli festivali parim tegelane. Väga meelelahutuslik ja hästi mängitud karakter. Filmi stiil oli ka seff.

Black Dynamite'ist sai momentaalselt peale vaatamist film, mida võib vaadata iga kell uuesti. I am smiling.

The Cove oli nii silmi avav kui upsetting, samamoodi oli Kill the Referee informatiivne ja meelelahutuslik, It might get loud oli aga väga inspireeriv.

Soul Kitchen näitas, et väga dramaatilist ja tõsist lugu võib väga humoorikalt ja muhedalt ka jutustada, ning see annab palju parema elamuse ja jääb paremini meelde, kui sama lugu oleks olnud suvaline euroopa deprekas.

The Girl With Dragon Tattoo näitas 2 tundi ühte whodunit mõrvalugu ja pool tundi juba selle järje algust.

Letters to Father Jacob inspireeris täispikka filmi tegema.

Accident tõestas once again, et Johnnie To sucks ass.

Thirst näitas, et Chan-wook Pargil on tehnilised oskused ikka veel käpas, aga võiks sisulist külge veits arendada.

Ajami tõestas, et festivali võib võita ükskõik mis film.

Mary and Max ja A Town Called Panic tõestasid, et nukufilmis on elu, mida arvutianimatsioonides ei ole.

Samson and Delilah ehmatas mind ühe accidendiga nii ropult, et ma pole isegi õudukates niimodi võpatanud.

City of Life and Death oli üks kõige ilusamaid filme, mis näitas kõige koledamaid roime.

Castaway on the Moon andis vanale Robinsoni loole täiesti uue ja aasialikult humoorika twisti.

Milk of Sorrow tuletas meelde, et kui mul on eelaimdus, et film on igav, siis film on igav.



Hea pöff.