Ma ütleks isegi, et parem kui kõigis PÖFF'i linastuspaikades peale CC-Plaza.
Sõpruses on ka muidugi täitsa võrdväärne heli. : )
Filmidest ka: Täna sai vaadatud "Mina Olin Siin", mis mul siiani nägeamta oli. Kümmekond päeva tagasi näitasid tegijad, kes meie kooli filmifestivalil žüriiks olid, antud filmi pooletunnist making of'i, seega oli suur osa sisust juba ette teada, kuid sellegipoolest kiidan Rene Vilbret väga tugeva filmi eest. Filmis oli huumorit, oli ehtsat eesti elu hämaramat poolt, oli seksi, oli vägivalda - kõike, mida üks korralik kassahitt sisaldama peab.
Sellele lisaks mõnus heli- ja pildikeel.
Kindlasti üks tänavuse eesti filmi pärle. : )
Õhtul sai vaadatud film "Hiljem". Kahe ja poole tunnsiest filmist ei läinud pea hetkegi kaduma, kuna piletirebijana tuli mul filmi püstijalu nautida, kõik teised kohad olid lihtsalt piletiomanikega täidetud. Huvitav oli see, et film lendas kui linnulennul, olgugi et mul oleks pidanud hästi raske ja ebamugav seista olema. Samas polnud siin säärase kaasakiskuva filmi puhul midagi imestada. Film oli täis mitmeid ehmatamapanevaid kohti ning karmi traagikat. Tempo aga ei vajunud kordagi ära, sest pidevalt oli kehas kerge ootuseäravus, et kes või miks järgmisena sureb, kuidas lugu lõppeb? Head näitlejatööd
Soovitan soojalt. : )
Nüüdseks head ööd!
PÖFF 2008
Moderator: Meeskond
Mulle tund ja kolmveerand kestnud "Hiljem" paraku ei istunud. Lihtsalt igav ja jube aeglane film oli ja need kaks omadust kokku ei sobi kuidagi. Kogu see suremise temaatika ja selle käsitlus oli nii tobe. John Malkovichist ka suurt kasu polnud, sest talle kirjutatud roll oli selline, kus hiilata ei saanud. See on kõigest minu arvamus. Loomulikult osadele film kindlasti meeldib.
Soprano wrote:"Man on Wire" Kumu linastus oli Epic Fail!
Film mängis igatepidi vales järjekorras, ainult algus ja lõpp olid õiged. Keskel olid kõik segi nagu pudru ja kapsad. 10 minutit ühest kohast, siis 5 min hoopis teisest kohast jne.
Ma olen ka kuulnud kõiksugustest muudest jõhkratest äpardustest, mis pöffil juhtuvad. Senini oli enda jaoks ebameeldivaim vist see, kui mingil taanikeelsel filmil ei suudetud juba 5 min peale algust live subtiitritel järge hoida. Aga tegu oli JUST filmiga, nii et sisu oli muidu ka aimatav.
Aga eilne MoW oli tõesti väga halb vaadata... muusika ja pildiga rõhuti teatud emotsioonide ning need tekkisid täiesti vales järjekorras. Erakordselt ebamugav. Paar mu kõrval ntks ei pidanudki vastu ja läks minema.
Philippe oli ülilahe kuju. Filmi headuse kohta ei oska kindlat hinnangut veel anda. Läheb esimesel võimalusel teiskordsele vaatamisele.
Totaalne läbikukkumine!!!
Mida te näitate filmi, mis ei ole õigesti isegi kokku monteeritud. Laske midagi muud selle asemel siis. Eriti vihaseks teeb mind see, et oli üks kolmest filmist, mida kõige rohkem ootasin ja nüüd just see rikutakse ära. Huvitav, kui lavastaja oleks kohapeal olnud, kas siis oleksite ka oma montaažikatsetusi näidata julenud.
Loodan, et tehakse kunagi uus seanss või kui ei tehta, siis tahan selle kuidagi ikka ära näha. Täitse lõpp lihtsalt...
Mida te näitate filmi, mis ei ole õigesti isegi kokku monteeritud. Laske midagi muud selle asemel siis. Eriti vihaseks teeb mind see, et oli üks kolmest filmist, mida kõige rohkem ootasin ja nüüd just see rikutakse ära. Huvitav, kui lavastaja oleks kohapeal olnud, kas siis oleksite ka oma montaažikatsetusi näidata julenud.
Loodan, et tehakse kunagi uus seanss või kui ei tehta, siis tahan selle kuidagi ikka ära näha. Täitse lõpp lihtsalt...
Kahju, et nii läks. Tõeliselt hea film läks raisku. Oleks väga ebaviisakas kui nad seda filmi õiges järjekorras ei näitaks. Peab siis ise selle uuesti läbi vaatama. Samas saan aru ka mis neil juhtus. Rullid tulid ilmselt sama päeva õhtul, jäeti lootma, et eelmine festival jättis karpidele järjekorra numbrid külge, aga oh ei, tuli ise pusle kokku panna aga selleks polnud enam aega.
Filmile oleks hindeks pannud 10. 10 Philippe'le selle suurepärase ja inimpiire ületava triki eest. Sellisest loost oleks raske olnud teha midagi halba. Filmis kasutatud fotod oli suurepärased, samuti meeldisid reproduktsioonid, mis olid vahepeal iseenesest huvitavad ja isegi koomilised. Aga see lugu ja karakter oli ikka viimane vint.
Filmile oleks hindeks pannud 10. 10 Philippe'le selle suurepärase ja inimpiire ületava triki eest. Sellisest loost oleks raske olnud teha midagi halba. Filmis kasutatud fotod oli suurepärased, samuti meeldisid reproduktsioonid, mis olid vahepeal iseenesest huvitavad ja isegi koomilised. Aga see lugu ja karakter oli ikka viimane vint.
hau wrote:Filmile oleks hindeks pannud 10. 10 Philippe'le selle suurepärase ja inimpiire ületava triki eest. Sellisest loost oleks raske olnud teha midagi halba. Filmis kasutatud fotod oli suurepärased, samuti meeldisid reproduktsioonid, mis olid vahepeal iseenesest huvitavad ja isegi koomilised. Aga see lugu ja karakter oli ikka viimane vint.
Sama siin; ma vaatasin ammulisui seda algust, kuidas näitas tornide ehitamist ja muud värki. Tõeliselt lummav teostus nii 34 aastat tagasi kui täna. Väga haige, kuidas selline julgus ikka leidub. Kahju tõesti, et nii hea asi raisku läks. Loodan, et saan selle ära näha millalgi..
Kaido wrote:Mina käisin vaatasin eile kosmoses filmi "Prohvetid"
Omapärane prantsuse õudusfilm oli, mille võtaks kokku järgnevalt: alguses oli õudne, siis räige ja lõpuks huvitav
Märtrid ikka?
http://paranoiadisco.blogspot.com/2008/ ... -2008.html
Minu meelest oli Blindness lihtsalt keskpärane film. Keegi oskab ära seletada, mis teid sedavõrd lummas selle juures? (Ma tunnen ennast kobisemise pärast kergelt kahepalgelisena, sest et The Road on üks mu oodatuimad upcoming movie'sid ja raamatut mittelugenuna tundub, et nendel filmidel võiks palju üldiseid ühisjooni olla. Hau, oskad ehk võrrelda? Tean, et sina oled kindlalt lugenud. Ja raks... saaks ise ka sellele teosele küüned taha. Iga kord ra's käies vaatan, kas on juba juurde tellitud. Ainult et kunagi ei ole.)
Mõned asjad, mis mulle pinda käisid:
- Alguses tundus mulle, et Doktor ja ta naine on väga õnnestunud kaaslased, Meirelles on ju vastutav ka Tessa ja Aedniku eest ning nemad on umbes üks mu lemmik romantilisi paare kinolinalt, üleüldse. Kui naine oma mehega kaasa läks, siis arvasin, et vaatan ühte PÖFFi parimat filmi senini. Ja siis piupau, järsult olid nad teineteise vastu täitsa külmad. Naine ei lasknud meest ligi ja too jooksis kohe teist torkima. Argh.
- See vägistamissteen oli odavalt torture-porn'lik võte. Minu meelest andis see loole juurde umbes sama palju kui Hosteli silmapõletus. Hästi teostatud alternatiiv oleks vast Requimi ass-to-ass, mis mulle ntks puges veel enamgi naha vahele. Lisaks tundus loole hulka vajalikum.
- Millest jaapalaste suhe ära paranes, mina aru ei saanud. Elasid palju koos läbi?
- Iminühiskond väravate taga kukkus kokku väga järsult. Võibolla pidime samastuma peategelastega ja olime samamoodi infost isoleeritud.
- Lõppvaatusega tehti peategelasest egotsentrik. Nälgivad pimedad oli ohu allikas? Inimene on süüdi alalhoiuinstinktiga sündimises?
- Mida film lõpuks siis väita üritas jäi ka veidi ebamääraseks.
Meeldis: muusika; osatäitmised Ruffalo'lt (Bondi tema asemel näha oleks ka huvitav olnud, aga Ruffalo on mulle ka ülisümpaatne) ja Gael García Bernal'lt ka - täielik kontrast sellega, millestes rollides teda seni olen näinud; see lõik vihmaga ja kuidas see puhastas inimesi otseselt ja sümboolselt, see oleks võinud kuidagi pigem lõpustseeniga seotud olla; see keldri kottpimeduses sumpamine, meeldis suisa enam kui kogu valgusega hämamine filmi alguses.
Kokkuvõttes tundub siiski, et film suutis palju paremini seda, milles The Mist ja Happening (pole veel ise näinud, aga kuuldavasti) haledalt failisid. Theme inimmassi anonüümne jõhkrus vs üksikisiku empaatia on muidu sümpaatne. Jään The Road'le lootma.
Mõned asjad, mis mulle pinda käisid:
- Alguses tundus mulle, et Doktor ja ta naine on väga õnnestunud kaaslased, Meirelles on ju vastutav ka Tessa ja Aedniku eest ning nemad on umbes üks mu lemmik romantilisi paare kinolinalt, üleüldse. Kui naine oma mehega kaasa läks, siis arvasin, et vaatan ühte PÖFFi parimat filmi senini. Ja siis piupau, järsult olid nad teineteise vastu täitsa külmad. Naine ei lasknud meest ligi ja too jooksis kohe teist torkima. Argh.
- See vägistamissteen oli odavalt torture-porn'lik võte. Minu meelest andis see loole juurde umbes sama palju kui Hosteli silmapõletus. Hästi teostatud alternatiiv oleks vast Requimi ass-to-ass, mis mulle ntks puges veel enamgi naha vahele. Lisaks tundus loole hulka vajalikum.
- Millest jaapalaste suhe ära paranes, mina aru ei saanud. Elasid palju koos läbi?
- Iminühiskond väravate taga kukkus kokku väga järsult. Võibolla pidime samastuma peategelastega ja olime samamoodi infost isoleeritud.
- Lõppvaatusega tehti peategelasest egotsentrik. Nälgivad pimedad oli ohu allikas? Inimene on süüdi alalhoiuinstinktiga sündimises?
- Mida film lõpuks siis väita üritas jäi ka veidi ebamääraseks.
Meeldis: muusika; osatäitmised Ruffalo'lt (Bondi tema asemel näha oleks ka huvitav olnud, aga Ruffalo on mulle ka ülisümpaatne) ja Gael García Bernal'lt ka - täielik kontrast sellega, millestes rollides teda seni olen näinud; see lõik vihmaga ja kuidas see puhastas inimesi otseselt ja sümboolselt, see oleks võinud kuidagi pigem lõpustseeniga seotud olla; see keldri kottpimeduses sumpamine, meeldis suisa enam kui kogu valgusega hämamine filmi alguses.
Kokkuvõttes tundub siiski, et film suutis palju paremini seda, milles The Mist ja Happening (pole veel ise näinud, aga kuuldavasti) haledalt failisid. Theme inimmassi anonüümne jõhkrus vs üksikisiku empaatia on muidu sümpaatne. Jään The Road'le lootma.
Täna jõudsin suurest laiskusest üksnes kodu lähedale KUMU'sse afganistaani filmi "Maa ja Tuhk" vaatama.
Film lummas eelkõige oma hingematvate vaadetega Afganistaani kõrbemaastikust ning sinna juurde kuuluva ängistav-soiguva muusikaga. Hästi sai selgeks, kui tühine oninimeste elu ja surm keset sellist määratut tühjust.
Filmi niigi igavikuliselt mõjuvale sisule mõjus üsna huvitava lisana filmi lõpuosas mööda teed ust seljas kandev mees, uksele oli maalitud külili kaheksa..
Olgugi, et film oleks pidanud äärmiselt uimastavalt mõjuma - toimis see just vastupidiselt.
2 tundi filmi sisu võib kokku võtta paari lausega, kuid rõhutatud detailid ja lõpp(e)matu, kordustel põhinev äng tegid antud filmist tõelise maiuspala.
Film lummas eelkõige oma hingematvate vaadetega Afganistaani kõrbemaastikust ning sinna juurde kuuluva ängistav-soiguva muusikaga. Hästi sai selgeks, kui tühine oninimeste elu ja surm keset sellist määratut tühjust.
Filmi niigi igavikuliselt mõjuvale sisule mõjus üsna huvitava lisana filmi lõpuosas mööda teed ust seljas kandev mees, uksele oli maalitud külili kaheksa..
Olgugi, et film oleks pidanud äärmiselt uimastavalt mõjuma - toimis see just vastupidiselt.
2 tundi filmi sisu võib kokku võtta paari lausega, kuid rõhutatud detailid ja lõpp(e)matu, kordustel põhinev äng tegid antud filmist tõelise maiuspala.
"All you need for a movie is a girl and a gun."