Algul plaanisin Elizabeth Taylori mälestuseks mõnda sellist filmi vaadata, mida varem näinud pole, aga ei hakanud "riskima" ja plaat oli juba ka olemas. Neljandat korda vist. Sandy Dennise esitus on iga korraga aina rohkem häirima hakanud. Selleks ajaks olid temasugused tõsise kiiksuga (ta oli oma kõigis rollides selline) tegelased vaid komöödiatesse jäänud. Mõjub võõrkehana. Teatrilavastustes on see tegelane pisut teises ja paremas suunas viidud. Läbi ajaloo ainus linateos, mis kõigis võimalikes kategooriates Oscaritele kandideerinud.
8+/10
Last edited by 0ll on 28. March 2011, 22:52, edited 1 time in total.
Fact is, the law says you cannot touch! But I think I see a lotta lawbreakers up in this house tonight...
Orgasmiline kontsertfilm Lou Reedi "Berlin"-ist, mis vähemalt minu silmis on kõige depressiivsem ja südantlõhestavam concept album üldse. Suurepärane teostus J. Schnabelilt, häirivaks osutus vaid "Berlin" enda liigkiire progressioon ja sealt edasi The Velvet Underground endanimelise albumi palaga ja Reedi "Ecstasy" plaadilt pärit looga jätkamine.
Järjekordne kontsertfilm, sedapuhku Bowie viimane show Ziggy Stardustina - hea näide Bowie pöörasest karismast tol ajajärgul. Mõnusad kostüümid, ägedad värvipaletid ja toimiv setlist. Umbes iga kolme laulu vahel näidatakse Bowie't riietusruumis / puhketoas alukate väel ringi lippamas ja suitsetamas.
Järjekordne kontsertfilm, sedapuhku Bowie viimane show Ziggy Stardustina - hea näide Bowie pöörasest karismast tol ajajärgul. Mõnusad kostüümid, ägedad värvipaletid ja toimiv setlist. Umbes iga kolme laulu vahel näidatakse Bowie't riietusruumis / puhketoas alukate väel ringi lippamas ja suitsetamas.
Lahe, vaatan ka seda varsti siis. Muidu vaatasin viimati seda:
The stolen airship:7/10 e. ega see pole Serbia huumor, et ainult Trash aru saab..höh-höh.
"Little Ralf Sauter. How I loved listening to your sweet prayers every night. And then you'd jump in your bed, so afraid I was under there. And I was!"