Filmiveeb.ee foorum

Postcards from the Future: The Chuck Palahniuk Documentary



"It [Fight Club] resonated with a group of people that never read, so it's their only book. It's like their Bible, they carry it with them all the time. They name their kids after the characters in it. I have an ultrasound - some people sent me their ultrasound. They said it's their baby at 13 weeks. 'Will you name our baby?'. And I said, 'How 'bout Cletus?'. So the baby is now named Cletus the Fetus."

Veidi liiga roosamanna.


Aplausiväärt, aplausiväärt.

Last Train Home (2009)

Hiinas on umbes 130 miljonit töölist, kes on maakohtadest suurematesse linnadesse teenistust otsima tulnud. Õnnelikumad neist pääsevad kord aastas koju perekonna juurde. Filmis jälgitakse põhjalikumalt ühe sellise pere elu.
Väga hästi filmitud ja monteeritud dokk, võimsad massistseenid ja intiimsed kaadrid pere keerulistest hetkedest. Kindlasti suure ekraani film.
Teatud kohad tekitasid natuke "võte nr. 2" tunde... samas on võimalik, et eksin. Hea film nii või teisti...
8/10

Farsan teist korda.

Macho salati stseen on üks naljakamaid komöödia ajaloos. Kaks korda näinud seda ja mõlemad korrad hakkas kõri valutama naermisest (arvuti taga nii hull asi polnud, aga siiski üli-üli-ülikoom.) Need, kes näinud, neile naljakam ofc.

http://www.youtube.com/watch?v=RGz5lLot4Q0

Forza wrote:Farsan teist korda

Juba teist korda?
Ei noh, hea ta oli, aga ise nii vaimustuses ei ole. Osav stseen siiski, muidu nii rahulikumat sorti filmis.




Jah, hea, aga....jah.

Sattusin siis juhuslikult sellise filmi peale. Tunnistan, et mingi väikene kiiks mul nende sõjakohtute suhtes on, aga film oli tõesti mõnus. Üle pika film, mille puhul ootasin lõppu just lahenduse suhtes, mitte igavusest. Ei hakka lahmima, 7+/10, aga hea ta oli, seda kohe kindlasti. Ja vot kõrgemalt ei hinda seetõttu, et pole tegu ka päris Schindleri listi või Ristiisaga, nii et pole mõtet mingit deep shiti oodata.

Nõukogude õudusfilm Ljumi.

The Wayward Cloud (2005) - 3/10

See on Ming-liang Tsai väga hinnatud linateos. Berliini festivalil võitis koguni 3 auhinda. Filmis on äärmiselt vähe dialoogi ja palju passimist. Ootamatult tulevad vahele muusikalised numbrid, mis minu arust olid täiesti maitselagedad. Võib öelda, et film on mõtlik, kuid samas liialt igav. On palju jahmatamapanevaid lahendusi, eriti just lõpustseen. Tegu on küll auhinnatud (väärt?)filmiga, mis paljudele meeldib, kuid mulle ei läinud üldse peale.

Vaatasin eile öösel unise peaga, kartsin, et üle poole tunni vastu ei pea, aga üle pika aja nii hea anime, et läks lõpuni loosi. 4nda JAFFi üks paremaid tõenäoliselt.