Posted: 25. August 2008, 13:58
Üldiselt on nüüd kindel, et ma lähen põrgusse. Laupäeval kogesin ise ka Sigur Ros'i ning tõesti, see oli Elamus, mida tunnetas kõigi meeltega.
Mina kuulsin Sigur Ros'st esimest korda ca aasta tagasi kui Hau kuskil Heima headust kiitis, uurisin järgi ja hakkas väga meeldima. Peale seda vaatasin plaadipoes ringi kuid ei leidnud kordagi ühtegi albumit... Siiski, uus plaat on olemas ja paistab, et sellega seoses müüakse vanemaid ka jälle ning seega peab veidi raha korjama ja need ka ära tooma. Niisiis, ei ole ma kahjuks isegi mitte kogu Sigur Rosi loomingut läbikuulanud. Ja pileti ostmisega jäin ka lootusetult hiljaks, niisiis ei olnud mul mingeid väljavaateid seal olla... kuni neljapäeva õhtuni mil üks mu sõbranna korraldas mulle priipääsme. Ning keegi minust palju pädevam ja ilmselt ka innustum tüüp jäi piletite nappuse tõttu ukse taha.
Aga kontsert ise oli lihtsalt super. Rahvas plaksutas kogu aeg kui bänd ei mänginud. Raks, ma nägin juba esimese loo ajal rohkem innovatiivset tehnika kasutust kui tavaliselt ükskõik mis kontserdil. See kitarri kõlakasti laulmine ja laubalt suuni mikrofoni liigutamine lõid hullupööra lahedad helilised efektid. Ja üldse, nüüd ma sain sellest ka aru, kuivõrd oluline on tüüpide lavaline paiknemine nende eriliste kõlade loomisel. Ja poognaga kidra mängimine lõi selliseid helisid, mis läksid sedasi ajju, et tekitas tunde nagu oleksin terve postkaardi suuruse lsd ampsu võtnud ja keegi saeks kreissaega ma pead... heas mõttes.
Ma jõudsin juba korraks kurvaks muutuda ka, sest et untitled #8 osas tegid nad korralikult pika tease'i. Aga see oleks olnud väärt ka kordi pikemat ootamist. Viimane lugu tundus peale seda aga enam mitte nii hea... sest et kliimaks ja kulminatsioon oli ära juba. Aga et nad ametliku lõpuloo järel veel ühe mängisid oli ilmselt päris tugev kompliment rahvale. Igatahes üks mu senise elu tipphetki.
Hau, ma vist nägin sind ka... musta värvi särk, krae ja püksid a'la khaki? Olid tolle esimese samba juures? Veidi võibolla jöllitasin, sest et esimese hooga üritasid selgeks teha, kas oled sina ja siis pärast vaatasin, et kas üldse näen sinust üle. Viimane tegevus osutus küll täitsa tarbetuks, sest et meie vahel oli siis hea hulk tühja maad ning hetk enne kontserdi algust kolis minu ette ilmselt kõige pikem tüüp kogu saalis + temast 3cm lühem sõber.
Mina kuulsin Sigur Ros'st esimest korda ca aasta tagasi kui Hau kuskil Heima headust kiitis, uurisin järgi ja hakkas väga meeldima. Peale seda vaatasin plaadipoes ringi kuid ei leidnud kordagi ühtegi albumit... Siiski, uus plaat on olemas ja paistab, et sellega seoses müüakse vanemaid ka jälle ning seega peab veidi raha korjama ja need ka ära tooma. Niisiis, ei ole ma kahjuks isegi mitte kogu Sigur Rosi loomingut läbikuulanud. Ja pileti ostmisega jäin ka lootusetult hiljaks, niisiis ei olnud mul mingeid väljavaateid seal olla... kuni neljapäeva õhtuni mil üks mu sõbranna korraldas mulle priipääsme. Ning keegi minust palju pädevam ja ilmselt ka innustum tüüp jäi piletite nappuse tõttu ukse taha.
Aga kontsert ise oli lihtsalt super. Rahvas plaksutas kogu aeg kui bänd ei mänginud. Raks, ma nägin juba esimese loo ajal rohkem innovatiivset tehnika kasutust kui tavaliselt ükskõik mis kontserdil. See kitarri kõlakasti laulmine ja laubalt suuni mikrofoni liigutamine lõid hullupööra lahedad helilised efektid. Ja üldse, nüüd ma sain sellest ka aru, kuivõrd oluline on tüüpide lavaline paiknemine nende eriliste kõlade loomisel. Ja poognaga kidra mängimine lõi selliseid helisid, mis läksid sedasi ajju, et tekitas tunde nagu oleksin terve postkaardi suuruse lsd ampsu võtnud ja keegi saeks kreissaega ma pead... heas mõttes.
Ma jõudsin juba korraks kurvaks muutuda ka, sest et untitled #8 osas tegid nad korralikult pika tease'i. Aga see oleks olnud väärt ka kordi pikemat ootamist. Viimane lugu tundus peale seda aga enam mitte nii hea... sest et kliimaks ja kulminatsioon oli ära juba. Aga et nad ametliku lõpuloo järel veel ühe mängisid oli ilmselt päris tugev kompliment rahvale. Igatahes üks mu senise elu tipphetki.
Hau, ma vist nägin sind ka... musta värvi särk, krae ja püksid a'la khaki? Olid tolle esimese samba juures? Veidi võibolla jöllitasin, sest et esimese hooga üritasid selgeks teha, kas oled sina ja siis pärast vaatasin, et kas üldse näen sinust üle. Viimane tegevus osutus küll täitsa tarbetuks, sest et meie vahel oli siis hea hulk tühja maad ning hetk enne kontserdi algust kolis minu ette ilmselt kõige pikem tüüp kogu saalis + temast 3cm lühem sõber.
Igatahes tüüp oleks justkui tränakontserdilt välja hüpanud, suht naljakas oli rahulike ja aeglaste lugude ajal, kui see vehkis, nagu oleks hullult kiire lugu. 
