Filmiveeb.ee foorum

uLtImAtEcRiTiC wrote: Ja alati ei pea raamatust alustama, vastupidises järjekorras on tulemus tavaliselt parem. Point taken..

Hah, sellele vaidleks küll vastu. Üldjuhul on film nagu lühikokkuvõte raamatust, kust põhilised sisutwistid teada saab ning kui siis hiljem raamatut lugema hakata, tunduvad need vahepeal olevad kirjeldused lihtsalt venivillemid. Ning pisideitailid, (mis filmist välja jäeti ning mis kindlasti oleks filmi ajal hambaid krigistama võtnud, kui raamat enne läbi oleks loetud,) tunduvad tähtsusetud.
Aga see oli jällegi lihtsalt minu arvamus, mitte mingi üldine statistika.

Ise pole küll "Fight Club'i" raamatut lugenud, aga tean ka inimesi (okei, ühte inimest), kelle arvates raamat siiski filmi ära omab.

Kui mõtlema hakata, siis sul on õigus. Pmst on iga raamatu/filmiga ikkagi erinevalt ja kindlat valemit välja ei saa tuua. Tihti on filmi hiljem vaadates tunne, et see pole piisavalt hea, samas kui raamatut lugemata ei oskaks seda välja tuua. Vastupidi tehes võib raamat liiga pikk tunduda, aga pole harv juhus, kui raamat annab juurde uusi teadmisi ja fakte, mis filmis välja ei tulnud.

Enne Fight Clubi filmi lugesin raamatu ning siis pidasin raamatut paremaks (mõte filmist häiris kuidagi) aga kui filmi ka ära nägin, on nad minu silmis võrdselt head. Filmi puhul on plussid mingi kahtlaselt hea kompaktsus, nagu JazZ- mainis, aga sealt pole häirivalt palju detaile puudu. Raamat mõjub segase ja sürrima ning pidin tõsiselt süvenema, et kõike jälgida. Üldiselt sürr mulle siiski istub.

AvP_75 wrote:Tammsaare "Tõe ja õiguse" jätsin ka vahele.

"Tões ja õiguses" jõudsin pooleteise kuuga läbi lugeda 7 peatükki
Kuid täiesti lugesin läbi mereromaani "Karge meri", nüüd veel lõpusirgel "Õitsev meri".

WHOA! "Tões ja õiguses" olid isegi peatükid?

Jolt wrote:Wow, see on veidi pinnapealne ja kitsarinnaline hinnang.

Mõnede asjade suhtes tuleb olla nulltolerantne.
Kui see minus vastikust tekitab, siis ma väljendan ennast ju täpselt samamoodi.

Kas mitte Ursula ise ei nooruspõlves hirmuga lapsi ei sünnitanud, kartes, et need tulevad seasabaga, kuna ta heitis ühte oma sugulasega. Sama kartis ta ka enda laste puhul.
Enne oma surma, kui Ursula mõistus hakkas segi minema ning ta ajas oleviku ja mineviku sassi, suutis ta selgusehetkedel oma perekonda analüüsida; tuli välja, et üksi tema poegadest polnud tõeliselt armastanud oma naisi. Seega mis ajas neid lapsi himustama? Oh imet, see on ju raamatus ära toodud- ilu.
Ainus laps kes tõelisest armastusest sündis oli suguvõsa lõpetaja oma seasabaga.

Ning laste himustamine on ausalt öeldes väärastunud. Olen kuulnud jutte sellest, et kuskil 'ühiskonnas' on tavaline, et väikesed poisid kõnnivad rikaste vanameeste kõrval, kes on ilmselgelt välismaalased. Kas tõesti kuna "ühiskond" seda aksepteerib, on see normaale? Vot ei ole normaalne. Selleks hetkeks, kui laps linnapilti jõuab, on ta vaim ja hing juba murtud, ta on selle rõvedusega leppinud, aga see ei muuda nähtust normaalseks.
Pole see kultuurispetsiifiline ega midagi. It's plain and simple- disgusting.

Nii... ma tunnistan ausalt, et lugesin su esmast postitust hommikul liiga uniselt ning minu kirjutatu oli kerge ülereageering. Korrigeerisin paljud omadussõnad pehmemaks ja seega kaotas see jutt suures osas mõtte.

Sellest hoolimata mõjub too tärni lahtikirjutis kitsarinnalise hinnanguna. Näe, mulle on igati arusaadav see kui avaldatakse arvamust mingi kogukonna tavade suhtes. Kusjuures, tuleb siiski meeles pidada, et sarnastes asjades puuduvad absoluutsed tõed, sõltumata sellest, kas need pärinevad Jumalalt, taevas või masinast; Metsavanalt, kes hääde seente abil on ennast Kõiksusega sünkinud; kolmelt kõige kiiremalt arvutajalt. Tahes mis, sarnaste normide puhul on suhtelisus paratamatu ja absoluutne tõde puudub. Negatiivse reaktsiooni ulatus sõltub ennemini sellest, et kuivõrd suur lõhe on võõrastel tavadel iseenda poolt aktsepteerivatate paradigmadega.

Nende hinnangute andmisel ongi oluline paigutada faktid õigesse konteksti ja arvesse võtta, et reeglid, mis hetkel/siin kehtivad sulle ja mulle ei pruugi kehtida siis/seal talle. Nii et JAH normide hindamisele; EI inimeste hindama.


Hea uus ilm Aldous Huxley
Võrdlemisi kesine lugemine. Huxley on välja mõelnud huvitava maailma, kus masstootmisest on saanud lahutamatu elu osa selle kõikides ilmingutes ning isegi inimesed sünnivad konveierlindil, selgelt kujundatud iseloomude/soovidega. "Jumala" on asendanud "Ford" ja uueks ususümboliks on T, austamaks Ford T'd. Huxley esitab huvitava küsimuse, et kui võimaldada (või koguni kohustada) inimesed täielikus vabaduses elama, siis kas tegu on siiski vabadusega.

Paraku on Hea uus ilm suuresti vaid pikk jada kirjeldusi, mis ühel hetkel üpriski tüütuks muutuvad. Kus teised autorid looks maailma illustreerivate lõikudega aluse mingile tegevustikule/dialoogile, seal kasutab Huxley iga pisikest arendust uue ettekäändena kümnete lehekülgede kaupa kirjeldada maailma, mille ta nii detailselt välja on mõelnud. Nõrk sisu ja veel nõrgemad karakterid (kui mõne tegelase järgi kadus vajadus siis ta põhimõtteliselt lihtsalt haihtus - ilmekas tõestus selle kohta, kuivõrd vajalikud nad sisu edasiandmisel olid).

Täna vedas. Sain Kaarli Golemi vaid 40 krooni eest. Muidu oli vist 164 vms hind.

Focault - "See ei ole piip"

Või siiski on? :]

Loen ise ka hetkel Marqueze'd. Väga nauditav teos on. Natuke alla poole veel minna. Peaks ainult lõpuks mingist kokkuvõttest tegelased selgeks tegema endale.

Tumeda Torni 6. osa on eesti keeles ilmunud. Kuidagi odav on ka. Peab ostma, aga ootan veidike. Kuhugi kiiret ka ei ole, sest 3 on küll läbi, aga 2 veel ootavad.

Lugesin ka Volkonski raamatu läbi nüüd. Päris hea tõesti. Kõige märkimisväärsem on vast see, et Volk on Kurosawaga Keilas silku söönud.

Volkonski ronis kunagi mu maja katusele ja sealt aknast sisse, et mu tädi sünnipäevale pääseda. Huvitav onu on ta küll.

Mina lugesin alles Remarque'i "Läänerindel muutuseta" läbi. Raamat mulle küll väga meeldis ja nüüd tahaks filmiversiooni ka üle vaadata.

Lugesin kuni selle näidendini vms. Ei viitsi toda lugeda hetkel.

Hakkasin lugema
Avatar: The Field Guide to Pandora: A Confidential Report on the Biological and Social History of Pandora.