Filmiveeb.ee foorum

Ghost Dog: The Way of the Samurai*

"Stupid fucking white man."

Siiani lemmikuim Jarmusch'ilt. RZA soundtrack on superb.

Luc wrote:Banlieue 13 - Ultimatum

Kökats.

Üritasin seda täis peaga vaadata, aga jäin magama. Vaatan esimese mälu värskenduseks ja siis vaatan selle.

Hülss wrote:

Luc wrote:Banlieue 13 - Ultimatum

Kökats.

Üritasin seda täis peaga vaadata, aga jäin magama. Vaatan esimese mälu värskenduseks ja siis vaatan selle.

Vaatasin seda selle parkouri huvi pärast esimeses osas, et vägev, kuidas fantaasiarikkalt, ent füüsiliselt teostatakse põgenemisstseene.
Teises näidati umbe 3-5 minutit kokku seda ja kui sa esimesest midagi mäletad, siis plot polnud ka suurem asi, nii et filmilt võeti kõik ära.
Kökats.

Weather Man
Väga väärt film. Polnud kuulnudki sellest, aga Cage täitis rolli minu arust vägagi kenasti. Sisu oli kah selline veidi liigutav ja mõtlema panev. Meeldis.

Year One
Jack Blacki nimel vaatasin, muidu poleks oma silmi hakanud pingutama. Aga ausalt öeldes, ega tal nii väga viga polnudki. Ma ootasin palju hullemat. Kohati sai isegi suu muigele selle "Ameerika huumori" peale.
Aga põhiliselt jälgisin siiski Jack Blacki. Tegi oma vahvaid liigutusi ja manöövreid seal. Filmi ise liigitaks siiski sinna kökatsite sekka.

Public Enemies 8/10

Nagu hinde järgi näha on, siis film meeldis ja seda just tänu Deppile ja Manni hand-held kaamerastiilile. HD andis 30ndatest hoopis teise mulje, sest ei pakutud seda teatavat visuaalset hõngu, mis peaks vaataja ajast tagasi viima. Selle asemel olid selged värvid ilma ühegi suurema muutuseta, aga see töötas suurepäraselt ja kui veel arvestada Manni minevikutöid, siis oskab ta oma stiili igal pool õnnestunult rakendada. Isegi siis ajaloofilmi puhul. Sisu jäi küll natuke nõrgaks, aga selle asemel tõsteti tähtsale kohale mitmeid kõrvaltegelasi, mis oli päris meeldiv, kui arvestada, et Depp peaks kogu filmi omama, mida ta peaaegu önnestunult ka tegi. Sisu nõrkus tõi kaasa huvi taandumise filmi keskpaigus, aga see läks üsna kiiresti üle. Efektid tulevahetuste juures on Mannil siiani hiilgavad. Realistlikkus paneb ehmatama, sest ootamatult saabuv kuulirahe tegi sellist lärmi, et Kosmose kõlarid värisesid. Tulevahetused metsas ja tänavatel olid hoolikalt koostatud nii strateegia kui ka kõike jälgiva väriseva kaamera poolest. Depp on jällegi äärmiselt tugev tegelane

3x Soderbergh:

Out of Sight (1998) - 6/10
Pidi kannatama Lopez'i "näitlemist". Muidu üle keskmine film.

The Limey (1999) - 6/10
Härra Besson vaatas seda kindlasti enne Taken'i kirjutamist. Kõige meeldejäävam oli montaaž, kui nt. dialoogi ajal ei näidatud inimest rääkimas, vaid lihtsalt suvalisi stseene temaga.

The Informant! (2009) - 8/10 *
Damon on koomik. Tema voice-over't oli üllatavalt palju (suht parim osa filmis). Otsi tõmmati liiga pikalt kokku ja sellepärast lõpp venis kuidagi. Vaataks uuesti.

* tegelikult 7.5/10

Gamer - suhteliselt hea idee aga minu meelest mitte nii väga hea teostus. Võibolla hakkan vanaks jääma aga action sequence'e oli pea võimatu jälgida. Kõik värises ja rappus koguaeg. Sound seevastu oli päris lahe ja effektne. Filmi lõpp oli tehtud äärmiselt rutakalt, mis tekitas veel omajagu "meh" tunnet. Gerard on väga lahe vend aga see film jäi talle ilmselgelt kõhnaks.

5,5/10

Red Dawn
Patrick Swayze mälestuseks võtsin end kokku ja vaatsin ära juba tükk aega olemas olnud filmi venelaste invasioonist USA-sse. Film iseenesest on hea. Näitlejad sobivad, mõte töötab, aga mitte väga usutavalt või siis tõsiselt võetavalt, et filmi saaks täielikult nautida, aga juba mõtte pärast oli seda lausa lust vaadata Pole ju kunagi ühegi Vene armee sõduri jalg USA pinnale jõudnud.

Year One - 3/10
Frequently Asked Questions About Time Travel - 6/10

Away We Go

Wow, see film resoneerus minuga viisidel ja teemadel, mida ma ei osanud oodata, sest otseselt selliseid probleeme mu elus veel pole. Aga kuna järgmised aastad määravad, kuidas kulgeb ülejäänud pool mu elust, siis olen sarnastel teemadel väga palju ettemõelnud.
Huumor siin filmis on väga täiskasvanulik, kuid sellepoolest ülimalt naljakas ja väga pidev. Ühtlasi, filmis on palju muusikat ja see teeb vaatamise nauditavaks... kuid lisab sellist indie vibe'i, mis mõnel juba üle visanud. Kuigi, keegi kirjeldas seda juba varasemalt õigesti - tunne on selline nagu kaks normaalset inimest oleks indie(komöödia)filmi sattunud ja peaks sellele žanrile tüüpiliste tegelastega suhtlema.
Away We Go jabuneb väga selgeteks lõikudeks ja seetõttu on umbes teise peatüki peale selge, et kuidas kõik lõppeb. Ühtlasi, film teatud mõttes algab igas lõigus uuesti otsast peale. See pole siiski probleemiks, sest kulminatsioonid on väärilised. Mendesi, nähtud, filmides lemmik nr kaks (ühtlasi, kaks korda parem, kui see viimane melodraama punnitus).

Taking Woodstock 8/10

Inglorious Basterds 10/10

Requiem for a Dream. Suutis ennast taaskord ühe mu lemmikfilmina kinnistada. Suurepärane. Juhuslikult oli tegemist minu 100. filmivaatamisega sel aastal.

Year One: ega sellist filmi muudmoodi kui mõned õlled all ja mõned veel peale, vaadata ei saagi. Väga suur pettumus igaljuhul. Algus oli üpriski hea ning paljulubav ent kui juba 10 minutit taimeril peal, saavad kõik normaalsed inimesed aru, et hea filmiga tegemist ei ole. Nii paljud head näitlejad raiskavad nii kesises filmis oma väärtuslikku aega. Letdown! A major one. Kahju, et Harold Ramis oma head hoogu on kaotamas...

In the Loop - 7/10.

Hea komöödia. Nii palju ropendamist saab harva näha ühes filmis.

Kohtumine Tundmatuga - 7,5/10 - Eestlaste 'Being John Malkovich'. Õlle kõrvale läheb see film alati peale. Kaine peaga paar korda.

Esimene kord sai ikka pea surnuks naernud.

Eile sai siis sõbraga pisike filmiõhtu tehtud, mille raames vaatasime Supernaturali viienda hooja teise osa, Drag Me to Hell ja My Bloody Valentine'i uusversiooni.

Kõigiga jäin rahule, kuid DMTH'st lootsin küll rohkemat. Võib-olla oleks tõesti pidanud kinno minema vaatama seda. MBV'ga sama lugu - natuke kahetsen, et seda 3D'na vaatama ei läinud.

edit: From Dusk Till Dawn. priima

edit2: Cabin Fever. suht äge. kõvasti parem, kui Hostel.