Filmiveeb.ee foorum

Forza wrote:

Shotgun wrote:Otsustasin täna mitte muuga tegelda, kui filmide vaatamisega. Läksin hommikul kinno ja vaatasin ära Hitmani ning sellele otsa Shoot 'Em Up-i. Midagi vaatan kindlasti veel, pole otsustanud, mida.

Kool või töö? Tahaks ka sellist võimalust, et lihtsalt lähen

Mõlemad, aga vahest saab ikka mõne vabama hetke ka, et mõnda filmi minna vaatama või lugeda head raamatut.

Redacted.

Brian de Palma on väga julge. Väga julge. Teha selline iraagisõja ja ameerika vastane film. Selle filmi kontroversiaalsus varjutab filmi enda. Väga otsekohene film. Enamus action ja tapmised on in-your-face ja külmad. Ma sõin juhuslikult ühe decapitating stseeni ajal ja see ei olnud väga meeldiv. Filmi sisu on lühidalt nii, et Ameerika sõdurid vägistavad ja tapavad ühe iraagi tütarlapse. De Palma on teinud selle dokumentaalses stiilis, ehk peaaegu kõik materjal pärineb sõdurite filmitud kaameratest. Filmi lõpus näitab ehtsaid iraagi ohvrite pilte, mis on väga võikad. Täiesti hämmastav, et nii suur Hollywoodi maffiafilmideklassik sülitab nii julgelt oma riigile näkku.

Nosferatu - õuduse sümfoonia (1922), rež.: F.W. Murnau

Oman selle filmi kahediskilist DVD-väljaannet ja mõistagi olen tänulik, et saan veel 85 aastat pärast filmi valmimist nautida seda tähteost nii saksa ekspressionistlikus kinokunstis, rahvusvahelises maailmakinos ja ka õudusfilmide ajaloos. Tänulikkuseks on ka põhjust, kuna selle loo säilimislugu on üks neist haruldatest - "Dracula" autori Bram Stokeri lesk Florence ei andnud sakslastele õigust oma eksmehe kiriromaani ekraanile tuua, nii sünnitaski Murnau legendi krahv Orlokist, ent ta muutis ainult nimed ja pisidetailid. Leskproua sai aru, et "Nosferatu - õuduse sümfoonia" järgib kirjateost "Dracula" oma sündmustiku poolest isegi päris täpselt ja siis järgnesid pikad ja tülikad kohtuprotsessid, tulemus: kõik filmi koopiad tuleb hävitada! End vaid üks säilis kusagil Londonis, sealt õnnestus sel pääseda kogemata Ameerikasse, kus teos kogus peagi tuntust ja tänapäeval võime seda nautida restaureeritud pildi ning heliga.
Üks filmiajaloo õnnelikke lugusid!
Miks teos omal ajal suurt tuntust kogus, selles pole kahtlustki! Läbi filmiajaloo on sellel ka tohutult järgijaid ja austajaid - kindlasti tasub mainida kahte väga head ekraaniteost nagu W. Herzogi kummardus sellele tummfilmiklassikale "Nosferatu: öö fantoom" ning veel üht uuemat teost nagu "Vampiiri vari", mis räägib loo "Nosferatu - õuduse sümfoonia" valmimisest ning lavastaja Murnau (Malkovich) ja kõhedusttekitava vampiiriliku peategelase Max Schrecki (Dafoe) suhted filmivõtete ajal.
Mis siis muudab selle filmi nii heaks? Sel filmil on olemas kõik, mida läheb tarvis ühel väga heal filmil - asjatundlik lavastajatöö, head osatäitmised (kurikuulus Max Schreck krahv Orloki rollis), kunstikutöö ja kostüümikujundus, operaatoritöö (mõned mõjusaimad loodusvaated, mida tummfilmis olen näinud).

Film on mõjus, hästi teostatud suursaavutus! Kuulub tummfilmi ladvikusse, kohe päris kõrgele!

hau wrote:Redacted.

Brian de Palma on väga julge. Väga julge. Teha selline iraagisõja ja ameerika vastane film. Selle filmi kontroversiaalsus varjutab filmi enda. Väga otsekohene film. Enamus action ja tapmised on in-your-face ja külmad. Ma sõin juhuslikult ühe decapitating stseeni ajal ja see ei olnud väga meeldiv. Filmi sisu on lühidalt nii, et Ameerika sõdurid vägistavad ja tapavad ühe iraagi tütarlapse. De Palma on teinud selle dokumentaalses stiilis, ehk peaaegu kõik materjal pärineb sõdurite filmitud kaameratest. Filmi lõpus näitab ehtsaid iraagi ohvrite pilte, mis on väga võikad. Täiesti hämmastav, et nii suur Hollywoodi maffiafilmideklassik sülitab nii julgelt oma riigile näkku.

Oota, mis Redacted? Ma olen näinud filmi "Casualties of War", mille lavastajaks oli De Palma ja mis oli täpselt samasuguse sisuga.

Edit: Ja ongi kaks enam-vähem analoogset filmi, tolles minu nähtus toimusid sündmused siiski Vietnamis.

Casualties of Wari sisu sarnasus on minu jaoks sama suur üllatus. Imelik, et de Palma nii sarnase filmiga hakkama sai. Ma pole küll Casualties of Wari näinud, aga ma kahtlen, et to nii räme oli nagu Briani viimane üllitis. Ega see Redacted mingi suureekraani film pole, väga raske sellist viha turustada.

Ei olnud tõesti räme. Suhteliselt halb film oli tegelikult.

Ega Redacted filmina eriti hea ei ole. Tegi küll selle indie eelarvega(5mil), aga ei ole seda sädet ja õiget vaimsust. Lihtsalt sõnum on vastuoluline.

The Signs.

"Twilight Zone: The Movie"

Mõnus film. Igas osas oli selge sõnum. Lemmikud olid "Kick the Can" ja proloog.

Täna said vaadatud: Georges Méliès - Un Homme De Têtes (France, 1898) ja J. Searle Dawley - Frankenstein (U.S.A., 1910). Ei tea kas esimest filmiks võib nimetada, kestis teine ju kõigest 53 sekundit, aga siiski väga huvitav oli.
Tumm filmid hakkavad üha enam meeldima.

Täna plaanis veel Pahat Pojat vaadata, kui jõuan.

Tummfilmi soovitus: Luis Bunueli Andaluusia koer.
Üks esimesi ja üldse üks kõige sürreaalsemaid filme. Kurikuulsa silmalõikuse stseeniga.

hau wrote:Tummfilmi soovitus: Luis Bunueli Andaluusia koer.
Üks esimesi ja üldse üks kõige sürreaalsemaid filme. Kurikuulsa silmalõikuse stseeniga.

Väga hea. Olen mõelnud, et kust see pärit on. ühes muusika videos kunagi nägin.

Soovitan ka An Andalusian Dogi vaadata, see on mind mitut moodi inspireerinud (näiteks luule kirjutamisel) ja silmastseen on siiani häiriv.

Vaatasin vastakate arvamuste tõttu ära filmi "I Know Who Killed Me". Ega suurem asi ei ole.., kahtlustasin juba enne vaatamist, aga pidin selles veenduma.

Koroshiya Ichi ehk Ichi The Killer
suht kick-ass film, kuigi nii mõnigi vaataja sellist asja ei kannataks.
story oli hea , algul ei saanud eriti arugi, mis värk täpselt toimub, vb selle tõttu, et mitu erinevat teemat käis seal korraga alguse poole. varsti olid aga asjad selged ning sai täielikult filmi nautimisele pühenduda. Kui see film poleks koomiline olnud, oleks ta arvatavasti pettumus, kuid koomiline alatoon muutis filmi palju nauditavamaks. ichi ja kakihara tegelaskujud olid õnneks film ka ei veninud liialt, seega igav ei hakanud.
7/10