The Tales of Black Freighter
Oleks see päriselt filmitud siis see oleks kõige tumedam ja coolim piraadifilm. Oleks olnud nagu piraadifilmide TDK. Makes POTC look like spider man.
Aga jah, animatsioon oli suht tavaline.
Viimane vaadatud film! (mis puudub FV andmebaasist)
Moderator: Meeskond
-
LiveForThis
- Ristiisa
- Posts: 4911
- Joined: 28. June 2008, 15:25
- Location: Tallinn
Låt den rätte komma in
Ja mingi USA kriitik võrdles seda Twilightiga? Kas nad on kõik seal ajuhälvikud?
Ja mingi USA kriitik võrdles seda Twilightiga? Kas nad on kõik seal ajuhälvikud?
Låt den rätte komma in - 6/10
Film on tõesti hästi tehtud, kuid paraku mulle üldse ei istu see ulmeline vampiiri teema. Ma ei saa midagi parata, aga need vampiiriks muutumise kohad on minu jaoks lihtsalt tobedad ja ma ei saa nautida väga sellist filmi. Aga muidu oli atmosfäär tõesti lummav nagu juba LiveForThis ütles oma arvustuses. Lapsnäitlejate kiitmisega olen samuti nõus. Kõige rohkem meeldis mulle järjest kasvav pinge, mis oli Oskari ja tema kiusajate vahel. Kohe mõnuga ootasin kättemaksu.
Film on tõesti hästi tehtud, kuid paraku mulle üldse ei istu see ulmeline vampiiri teema. Ma ei saa midagi parata, aga need vampiiriks muutumise kohad on minu jaoks lihtsalt tobedad ja ma ei saa nautida väga sellist filmi. Aga muidu oli atmosfäär tõesti lummav nagu juba LiveForThis ütles oma arvustuses. Lapsnäitlejate kiitmisega olen samuti nõus. Kõige rohkem meeldis mulle järjest kasvav pinge, mis oli Oskari ja tema kiusajate vahel. Kohe mõnuga ootasin kättemaksu.
-
Spellbound
- Ristiisa
- Posts: 3527
- Joined: 01. September 2008, 14:34
- Location: Tallinn
- Contact:
Lord of the Rings: The Return of the King (extended edition) 10/10
Pole enam meeles mitu korda juba näinud seda olen, aga see on film, mis tuleb iga aasta vähemalt korra ära vaadata koos ülejäänutega. Praegu olen pikendatud versiooni 2 korda näinud ning elamuse kahekordistumine on garanteeritud. Meistriteosed igas mõttes. Raamatuid lugenuna läheb see maailm kõik väga hästi peale. Kõik näitlejad on superhästi valitud ning Jackson on iga viimse kui detailiga vaeva näinud. Paljud märgid antud filmis on mõistetavad ainult neile, kes raamatut lugenud on. Blogis kirjutan igaühest eraldi. Võibolla tulevad kõige pikemad sissekanded, mis kunagi teinud olen
Pole enam meeles mitu korda juba näinud seda olen, aga see on film, mis tuleb iga aasta vähemalt korra ära vaadata koos ülejäänutega. Praegu olen pikendatud versiooni 2 korda näinud ning elamuse kahekordistumine on garanteeritud. Meistriteosed igas mõttes. Raamatuid lugenuna läheb see maailm kõik väga hästi peale. Kõik näitlejad on superhästi valitud ning Jackson on iga viimse kui detailiga vaeva näinud. Paljud märgid antud filmis on mõistetavad ainult neile, kes raamatut lugenud on. Blogis kirjutan igaühest eraldi. Võibolla tulevad kõige pikemad sissekanded, mis kunagi teinud olen
Who are you? Who slips into my robot body and whispers to my ghost?
LEVEL 1
LEVEL 1
Pea terve vaheaja enda alla võtnud võimatu haigus ei lubanud töönädala jooksul vaadata ühtegi filmi; alles nüüd sattus silme ette High Noon, olemuselt vesternilaadne.
Peale Bonanza ei mäleta end eriliselt ühtegi vesterni vaatamast, seega on lähiajal kindlasti plaanis ka Butch ja The Good, The Bad, The Ugly ja ehk veel mõned kuulsamad šedöövrid ette võtta, eneseharimiseks ja loodetavasti ka heaks elamuseks.
Aga filmist:
Tunni ajaga jõuab mees ära teha palju, kui tahab. Nagu juba öeldud, siis pole vesternid eriti minu tassike teed, aga teatud mõttes haaras film kaasa, võib-olla oli seotud see taustmuusikaga, mis meenutas südamelööke. Kauboi-aegse Ameerika pühapäevase linnapildi sai pooleteise tunni jooksul selgeks ja poisikeste sõjamängudeks olid need ääretult sobivad.
Ahjaa, Lee Van Cleef oli täpselt sellise badass-cowboy nagu ma ette olen kujutanud. Ning Grace Kelly on vist ajaloo üks ilusamaid näitlejannasid.
6/10
Peale Bonanza ei mäleta end eriliselt ühtegi vesterni vaatamast, seega on lähiajal kindlasti plaanis ka Butch ja The Good, The Bad, The Ugly ja ehk veel mõned kuulsamad šedöövrid ette võtta, eneseharimiseks ja loodetavasti ka heaks elamuseks.
Aga filmist:
Tunni ajaga jõuab mees ära teha palju, kui tahab. Nagu juba öeldud, siis pole vesternid eriti minu tassike teed, aga teatud mõttes haaras film kaasa, võib-olla oli seotud see taustmuusikaga, mis meenutas südamelööke. Kauboi-aegse Ameerika pühapäevase linnapildi sai pooleteise tunni jooksul selgeks ja poisikeste sõjamängudeks olid need ääretult sobivad.
Ahjaa, Lee Van Cleef oli täpselt sellise badass-cowboy nagu ma ette olen kujutanud. Ning Grace Kelly on vist ajaloo üks ilusamaid näitlejannasid.
6/10
-
lostinthemist
- Ristiisa
- Posts: 2195
- Joined: 02. February 2006, 01:43
- Location: Lõuna-Korea
Idi i smotri
Kõige kohutavam ja õudsem sõjafilm, mida ma näinud olen. Ma mõtlen inimlikult kohutavat sõjaõudust, mitte mingit sõja gorefesti a la rajamees ryani stiilis, aga sellist õudust on siin ka, ja kui rämedalt. Sisu on lühidalt nii, et üks noor poiss kistakse II MS ajal Valgevenes sõjaväkke ja siis järkjärgult hakkab see poiss sõjakoledusi nähes hulluks minema. Ta kaotab peale mürsuplahvatust ka pooleldi kuulmise ja siis muutub film eriti võimsaks. Helimaailm on peale seda plahvatust väga kummitav ja koguaeg on selline impending doom tunne sees. Ja lõpuks see doom tuleb.. See on lihtsalt kohutav, kuidas saksa sõjavägi hävitab ühe väikese küla. Horror, horror. Ma ei kujuta ette kuidas leiti selline noormees, kes oli nõus sellises filmis osalema ja kõike seda läbi elama. Emotsioonid ja näitlemine oli tal ikka väga võimas. Filmi käigus tekkisid tal hirmust lausa kortsud.
Siin filmis oli nii palju võimsaid kaadreid ja stseene, et see on lihtsalt unbe-fuckin-lievable. Emotsionaalselt ikka väga rusuv.
Kõige kohutavam ja õudsem sõjafilm, mida ma näinud olen. Ma mõtlen inimlikult kohutavat sõjaõudust, mitte mingit sõja gorefesti a la rajamees ryani stiilis, aga sellist õudust on siin ka, ja kui rämedalt. Sisu on lühidalt nii, et üks noor poiss kistakse II MS ajal Valgevenes sõjaväkke ja siis järkjärgult hakkab see poiss sõjakoledusi nähes hulluks minema. Ta kaotab peale mürsuplahvatust ka pooleldi kuulmise ja siis muutub film eriti võimsaks. Helimaailm on peale seda plahvatust väga kummitav ja koguaeg on selline impending doom tunne sees. Ja lõpuks see doom tuleb.. See on lihtsalt kohutav, kuidas saksa sõjavägi hävitab ühe väikese küla. Horror, horror. Ma ei kujuta ette kuidas leiti selline noormees, kes oli nõus sellises filmis osalema ja kõike seda läbi elama. Emotsioonid ja näitlemine oli tal ikka väga võimas. Filmi käigus tekkisid tal hirmust lausa kortsud.
Siin filmis oli nii palju võimsaid kaadreid ja stseene, et see on lihtsalt unbe-fuckin-lievable. Emotsionaalselt ikka väga rusuv.
-
Spellbound
- Ristiisa
- Posts: 3527
- Joined: 01. September 2008, 14:34
- Location: Tallinn
- Contact:
Speak 8/10
Tõsiselt hea roll Kristen Stewart poolt. Alles 4. film, aga suutis nii hästi elada välja rolli, mis oli kohati väga depressiivne ning valuline. Film ise oli lihtne aga eks lihtsuse taga see võlu peituski. Näidati valupunkte tänapäeva massiühiskonnas ning filmil peitus ka üllatavalt hea tagamõte. Pealkiri omandab just õige tähenduse sisu järgi. Räägi, siis saad vabaks. Ära räägi, siis kannatad.
Tõsiselt hea roll Kristen Stewart poolt. Alles 4. film, aga suutis nii hästi elada välja rolli, mis oli kohati väga depressiivne ning valuline. Film ise oli lihtne aga eks lihtsuse taga see võlu peituski. Näidati valupunkte tänapäeva massiühiskonnas ning filmil peitus ka üllatavalt hea tagamõte. Pealkiri omandab just õige tähenduse sisu järgi. Räägi, siis saad vabaks. Ära räägi, siis kannatad.
Who are you? Who slips into my robot body and whispers to my ghost?
LEVEL 1
LEVEL 1
-
lostinthemist
- Ristiisa
- Posts: 2195
- Joined: 02. February 2006, 01:43
- Location: Lõuna-Korea
West of the Tracks, Part 1: Rust esimesed 2 tundi. Kaks veel minna. Ajariba näitas ainult kahte, aga see oli alles 1. osa esimene pool. Loodan, et uploaditakse ka part 2 ja 3, mis teeks kogukestvuseks üle 9 tunni.
Wang Bing shot 300 hours of digital video from 1999 to 2001, and spent two years editing it into an epic 9-hour documentary film in three parts. "West of the Tracks" focuses on Shenyang 沈陽, China’s oldest and largest industrial base, built in 1934 by the Japanese to produce war goods for the Imperial Army and nationalized after World War II. After the Communist takeover in 1949, the Soviet Union supplied additional machinery, dismantled from Germany after the war. As late as the early 1980s, the factories here employed about one million workers, themselves migrants swung by historical upheavals from wars to the Cultural Revolution. As China transitioned from a planned economy to a privatized, market one, however, these state-owned factories operated at a loss and closed down one by one, while the workers lost their jobs, or “iron rice bowls,” along with their homes and social networks. From 2003 to 2005, various versions and parts of this film trilogy circulated at international film festivals to high critical acclaim, especially in France, where it was released in the cinemas and, in 2006, on DVD. Dominique Païni, director of the “Cinéma-Paroles-Spectacles” of Centre Pompidou, introduced the DVD-release, calling the film “the most surprising thing” he has seen in the cinematic world “after Godard and David Lynch.” Patient without redundancy, intimate without sentimentality, this film preserves the integrity of its disintegrating subject's time and space, has stunning cinematography, and is edited into a narrative that maintains a humility of perspective rare in documentary treatments of the working class. (I edited this text from Jie Li's webpage at http://www.ejumpcut.org/currentissue/WestofTracks)
Wang Bing shot 300 hours of digital video from 1999 to 2001, and spent two years editing it into an epic 9-hour documentary film in three parts. "West of the Tracks" focuses on Shenyang 沈陽, China’s oldest and largest industrial base, built in 1934 by the Japanese to produce war goods for the Imperial Army and nationalized after World War II. After the Communist takeover in 1949, the Soviet Union supplied additional machinery, dismantled from Germany after the war. As late as the early 1980s, the factories here employed about one million workers, themselves migrants swung by historical upheavals from wars to the Cultural Revolution. As China transitioned from a planned economy to a privatized, market one, however, these state-owned factories operated at a loss and closed down one by one, while the workers lost their jobs, or “iron rice bowls,” along with their homes and social networks. From 2003 to 2005, various versions and parts of this film trilogy circulated at international film festivals to high critical acclaim, especially in France, where it was released in the cinemas and, in 2006, on DVD. Dominique Païni, director of the “Cinéma-Paroles-Spectacles” of Centre Pompidou, introduced the DVD-release, calling the film “the most surprising thing” he has seen in the cinematic world “after Godard and David Lynch.” Patient without redundancy, intimate without sentimentality, this film preserves the integrity of its disintegrating subject's time and space, has stunning cinematography, and is edited into a narrative that maintains a humility of perspective rare in documentary treatments of the working class. (I edited this text from Jie Li's webpage at http://www.ejumpcut.org/currentissue/WestofTracks)
