Raamatud
Moderator: Meeskond
Kivirähki "Jutud" nüüd läbi loetud. Üsna hea lugemine oli, enamus ta parematest lühijuttudest kokku köidetud.
Neid jutte lugedes jäi mulje, et Kivirähk suudaks ka kriminullide ja õudukate tandril laineid lüüa, kui ta vaid tahaks, siiamaani on ta oma spetsiifilise stiili juurde kindlaks jäänud, mis ei ole üldse paha.
Järgmiseks tõenäoliselt "Kuritöö ja karistus" ning "Idioot" Dostojevskilt.
Neid jutte lugedes jäi mulje, et Kivirähk suudaks ka kriminullide ja õudukate tandril laineid lüüa, kui ta vaid tahaks, siiamaani on ta oma spetsiifilise stiili juurde kindlaks jäänud, mis ei ole üldse paha.
Järgmiseks tõenäoliselt "Kuritöö ja karistus" ning "Idioot" Dostojevskilt.
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" raamatukokku tagasi viidud. Ei jätnud sellist sügavat muljet nagu enamus ümberringi räägivad. Masendust ka ei tekkinud, nagu oli lubatud. Palju oli dialooge, vastupidiselt siis Hugo "Jumalaema kirik Pariisis'ga", kus oli rohkem kirjeldusi. A psühholoogilises võtmes oli teos tase omaette. Lugeda kõlbab igal juhul.
Edasi võtan kas "Meistri ja Margarita" või "Idioodi".
Edasi võtan kas "Meistri ja Margarita" või "Idioodi".
-
katzkatz
- Teadmata kadunud

- Posts: 3
- Joined: 12. April 2008, 21:32
- Location: www.buroomoobel.com
- Contact:
Ei loe väga palju, kuna minul nõuab see suurt keskendumist, selleks ma aga väga tihti võimeline pole. Pigem lebotan niisama arvuti taga või nii. Kohustusliku kirjandusega üritan ikka toime tulla, sealt pärineb ka hetke lemmikteos: Remarque "Taeval ei ole soosikuid".
Kvaliteetmööbel parima hinnaga: büroomööbel & kontorimööbel
Viimasena sai läbiloetud John Irving'i Veemeetodimees ja kohe otsa tema Garpi maailm. Üldiselt mulle ei meeldi sama autori raamatuid ühtejärge lugeda, kui tegu pole just sarjaga, sest et muidu väga omapärane stiil võib nii veidi igavaks muutuda ja elamust rikkuda. Kuid hetkel on lihtsalt nii vähe aega, et raamatukogu tähtajad võivad üle venida ja seetõttu peab oma riiulil leiduvaga piirduma.
Aga mõlemad romaanid on tõesti väga head. Peategelased on lihtsalt liiga omapärased ja ohtralt naljakaid, ent elulisi, kõrvaltegelasi leidub mõlemas raamatus samuti külluses. Kogu see argipäevas leiduv komöödia ja draama ja tragöödia on Irving'i poolt lihtsalt nii pagana osavalt kokkupõimitud ja üleminekud on ka eriti mõjuvad.
Hetkel aga loen Palahniuki Non-fiction't ja ka Calvin & Hobbes'i. Viimane on tõesti geniaalsus^3. Kui ülemäära rikkaks saan tellin Amazon'st kindlasti täieliku kogu.
Aga mõlemad romaanid on tõesti väga head. Peategelased on lihtsalt liiga omapärased ja ohtralt naljakaid, ent elulisi, kõrvaltegelasi leidub mõlemas raamatus samuti külluses. Kogu see argipäevas leiduv komöödia ja draama ja tragöödia on Irving'i poolt lihtsalt nii pagana osavalt kokkupõimitud ja üleminekud on ka eriti mõjuvad.
Hetkel aga loen Palahniuki Non-fiction't ja ka Calvin & Hobbes'i. Viimane on tõesti geniaalsus^3. Kui ülemäära rikkaks saan tellin Amazon'st kindlasti täieliku kogu.
- lostinthemist
- Ristiisa

- Posts: 2195
- Joined: 02. February 2006, 01:43
- Location: Lõuna-Korea
Kui kevadvaheajal Pariisis olin, siis bussisõidu ajal lugesin Chuck Palahniuk'i "Kaklusklubi," mis oli tõesti hea ja võimas raamat. Suutis mind natuke mõjutada - ühes kohas peategelane kirjeldas, kuidas ta soovis kõike ilusat hävitada. Ma tundsin samasugust tunnet Eiffeli tornis, et tahaksin seda hävitada, aga kõigest paariks sekundiks.
Enne seda lugesin vahetult raamatut "Kuristik rukkis," mis oli samuti väga hea raamat.
Enne seda lugesin vahetult raamatut "Kuristik rukkis," mis oli samuti väga hea raamat.



