Mm.. julgen pakkuda, et ta ei võitnud, nimetatud ostukohta polnud märgitud kui "võidupiletid osteti sealt". xD
Anyhoo... õeraas läheb kohe-kohe Londonis tööle, miski cupping. Aga mitte seda ei tahtnud ma öelda. Nimelt Londoni aja järgi kella üheksast hommikul on õe töökohast umbes kolme minuti kaugusel asuva haigla pargi all olevas parklas filmitud uue Bondi filmi kihutamis-vms-auto-stseene. DAMMIT! Käskisin tal võtta alusega kohv ja ronida kohale ning teatada, et tellitud joogid saabusid. Äkki veab. Äge igatahes!
-Breathe.... Deeply, yes, of course, but, by all means.....: exhale- RDA
lostinthemist wrote:Käisin täna Tallinnas aset toimuval Comedy Night'il, kus esines mu sõber taaskord. Õhtu kõige meeldejäävam moment oli, kui Louis Zezeran küsis tema lähedal seisvatelt inimestelt, kust nad pärit on. Louis vaatas mulle otsa ja küsis: "Where are you from? Are you Swedish viking banished to Saaremaa?" xD
Heh, käisin samal asjal, ainult et Tartus... Ja Louis küsis ühelt publiku seas istunud inimeselt täpselt sama küsimuse ja TWIST - tüüp oligi Rootsist. : D
Minu puhul oli see koomiline, sest blondiin nagu ma olen, on üsnagi mitmed inimesed pidanud mind eksikombel kas soomlaseks või mistahes teiseks põhjamaalaseks.
Iseenesest on tema postituste lugemine hea vene keele harjutus (viimases kiidab "Videviku"-saagat), aga siiski. Who the hell is that.. guy?
Igatahes, kes siin foorumis seda hundredpushupsi teeb? xD Tahtsin öelda, et päris hea harjutuste kogum, ma suutsin esimesel nädalal 8 teha, nüüd aga ikka 25 tuleb ära (järjest siis). Nõrgu nagu ma olen. Tasa sõuan, äkki jõuan kuhugi välja ka...
-Breathe.... Deeply, yes, of course, but, by all means.....: exhale- RDA
Mõtlesin, et teen need 100 kõverdust ära ja siis tulen siia laiama, aga ei tulnud välja. 67, aga täna oli raske trenn ka. Homme proovin uuesti. Muide, meessoost isikutel ei soovita ainult kätekõverduste trenniga piirduda. Treenimata kehadel võtavad rinnalihased suure osa koormusest ja varsti hakkate oma ilusa büsti eest "komplimente" saama... Või tegelikult ei soovita üldse kellelegi ainult ühte tüüpi harjutusi - pika aja peale võib midagi valutama hakata, kõige sagedamini selg.
edit: Hindasin oma võimeid üle. Proovisin mõned korrad veel, üle 73 ei saanud. Aga las ta jääda, selle 100 pärast spetsiaalselt rabelema ei hakka.
Fact is, the law says you cannot touch! But I think I see a lotta lawbreakers up in this house tonight...
Lugesin läbi, alustasin lehekülje lõpust. Poole peal arvasin, et tegu on laste vaimukustega, mitte vanemad kui algkooliõpilased. Aga võta näpust, tegu on selle aasta ühiskonnaõpetuse riigieksami vastustega. Missugune küündimatus ja kui rumalad mõtted nendest lausetest läbi kumavad. Täitsa häbi on. Eesti tulevik my ass.
Näiteks: Probleem meil Töötus on riigi mure. Riigis kasvab suremus ja langeb sündivus. Töötuse tulemusena on riigi kodanikud tigedad ja pahurad. Töötud on teistele halvaks eeskujuks.
-Breathe.... Deeply, yes, of course, but, by all means.....: exhale- RDA
In Washington DC , at a Metro Station, on a cold January morning in 2007, a man with a violin played six Bach pieces for about 45 minutes. During that time, approximately 2000 people went through the station, most of them on their way to work.
After about four minutes, a middle-aged man noticed that there was a musician playing. He slowed his pace and stopped for a few seconds, and then he hurried on to meet his schedule.
About four minutes later, the violinist received his first dollar. A woman threw money in the hat and, without stopping, continued to walk.
At six minutes, a young man leaned against the wall to listen to him, then looked at his watch and started to walk again.
At ten minutes, a three-year old boy stopped, but his mother tugged him along hurriedly. The kid stopped to look at the violinist again, but the mother pushed hard and the child continued to walk, turning his head the whole time. This action was repeated by several other children, but every parent - without exception - forced their children to move on quickly.
At forty-five minutes: The musician played continuously. Only six people stopped and listened for a short while. About twenty gave money but continued to walk at their normal pace. The man collected a total of $32.
After one hour: He finished playing and silence took over. No one noticed and no one applauded. There was no recognition at all.
No one knew this, but the violinist was Joshua Bell, one of the greatest musicians in the world. He played one of the most intricate pieces ever written, with a violin worth $3.5 million dollars. Two days before, Joshua Bell sold-out a theater in Boston where the seats averaged $100 each to sit and listen to him play the same music.
This is a true story. Joshua Bell, playing incognito in the D.C. Metro Station, was organized by the Washington Post as part of a social experiment about perception, taste and people’s priorities.
This experiment raised several questions:
In a common-place environment, at an inappropriate hour, do we perceive beauty?
If so, do we stop to appreciate it?
Do we recognize talent in an unexpected context?
One possible conclusion reached from this experiment could be this:
If we do not have a moment to stop and listen to one of the best musicians in the world, playing some of the finest music ever written, with one of the most beautiful instruments ever made... How many other things are we missing as we rush through life?"
Võiks ka öelda, et inimestel "pole aega", et keset päeva seisatada ja lihtsalt olla, nautida ja tähele panna, aga neil on raha, et endale hiljem see aeg osta ning kontserdil vms käia... Aa, ja ilu on suhteline. xD
-Breathe.... Deeply, yes, of course, but, by all means.....: exhale- RDA
Sunnib lausa järele mõtlema mõningatele tänavamuusikutele, kellele silmanrugast pilgu olen heitnud.
Igati kasulik eksperiment, mis tõestab nii mõndagi inimloomuse kohta. Õigel ajal õiges kohas hinnatakse taevani, aga valel ajal vales kohas ei pane muusikat, muusikut tähelegi. Eks siin on süüdi ka tänapäevane kiire elu. Washingtoni argipäeva pole mõtet küll Eestiga võrrelda, aga parralleele võib ikka tuua.
See lugu on parajalt innustav, tekitab mõtteid ka teiste sarnase iseloomuga eksperimentide suhtes.
Meil käisid täna elektrikud külas, võinoh, tervel majal. Saime teada, et me oleme teadmatult elektrit varastanud. Täpselt pool elektrit, mida varem tarbiti, ei läinud näidikustki (?) läbi, seega oli ka meie elektriarve poole odavam. Mingi elektrik on kunagi elektrikilbis paska teinud, ja kes teab, kui kaua aega me poole odavamalt elektrit tarbinud oleme, äkki isegi mitmeid aastaid. Aga jah, see pole kindlasti halb asi. Halb asi on hoopiski see, et nüüd peame me Eesti Energiaga mässama, kuna need elektrikud saatsid akti sinna, ja põhimõtteliselt võivad nad meid praegu elektrivarasteks lugeda. Ma ei kujuta ettegi, mis sellest saama hakkab.
Aga eelmisest elektrikust peab näidiku juurde jääma plomm (vms.) koos mingi numbriga. Selle järgi peaks teadma, kes elektrik oli ja muud värki, no ja seda enam, et kui plomm on terve, siis ei saanud elanikud ise teadlikult midagi varastada. Te ei saa ju vastutada elektriku töö eest. I think.
-Breathe.... Deeply, yes, of course, but, by all means.....: exhale- RDA