Filmiveeb.ee foorum

Mulle film igatahes meeldis, olen seda ka teist korda vaadanud 9/10 Tol ajal ikka tehti filme kuidagi julgemalt või siis julmemalt nt. Nekromantik, Salò o le 120 giornate di Sodoma jne.

Minu vähe näinud silmadele oli see üsna realistlik tapmine päris.. huvitav. Üldiselt olen tugevate närvidega, aga loomade tapmist oli küll üsna õõvastav vaadata. Peale filmi vaatamist oli üsna tühi tunne sees ja kohutavalt häbi oli kuidagi inimeste pärast. Film toob siiski päris hästi välja selle, kuidas tsiviliseeritud inimesed pärismaalastega sarnasesid oma julmuselt.
Ja muusika, oi see muusika osa oli hästi tehtud. Eriti kilpkonna tapmisel, andis omamoodi teravust.

Üsna realistlik oli tõesti. Ameeriklased olid hullemad kui need kannibalid... Kilpkonna tapmine (ja mitte ainult) oli kindlasti kõige hullem. Üldse imelik, et filmides mõjub loomade tapmine palju julmemalt kui inimeste tapmine.
Aga igav hakkas veidi, nii et siis 6/10 näiteks.

Ma ei tea, mis sorti ennasthävitav tuju mul eile peale tuli, aga otsustasin millegipärast "Cannibal Holocausti" vaadata. Esimesest vaatamiskorrast on möödas üle kolme aasta ja see räige šokifilm on mu hinges vahepeal päris tugevalt kasvanud - väga intensiivne kraam. Teine vaatamine läks vist eelmisest isegi raskemalt, viimase poole ajal oli tõsiselt halb olla. Kilpkonnastseeni ajal tekkis kerge tahe oksendada, aga üritasin oma silmi siiski mitte ekraanilt kõrvale pöörata. Tõsiselt haige teos, aga usun, et sain nüüd mõttele vähe paremini pihta, nii et vääris teistkordset vaatamist küll. Kui filmi esimene pool moodustaks hilisemaga kompaktsema terviku, siis võiks ehk kogutulemust isegi heaks nimetada. Mõtteainet pakub igatahes korralikult.

Kirjutasin blogisse ka, nii et võiksite lugeda, kui vähegi viitsite - /2015/09/cannibal-holocaust.html. Spoilereid pole.

Ralf wrote:

KiiZ wrote:peale lõppu on kuidagi natuke kurb ja sitt tunne.

Second that.

Trikundeerin.

Selline halb mekk jäi suhu. Võtsin kohe paar klõmmi pertussini selle peale.

Just see loomade tapmine oli kõige rõvedam. Aga kindlasti üks nendest filmidest, mida peab juba selle kurikuulsuse pärast vaatama.

Paras neile.


5/10

See on nii rets film, et tohikski näidata/vaadata ainult koos järgneva selgitava vestlusringiga. Nägin Püha Sõpruse linastusel (kus vestlusringi küll polnud) kolmandat korda, eelmisest vaatamisest üle üheksa aasta möödas, ja jälle šokeerusin. Mälu oli pea kõik detailid (peale kurikuulsa kilpkonnastseeni) blokeerinud, aga arvan, et absoluutselt igal aastal (kindlasti suve kuumematel päevadel) olen tundnud soovi "Cannibal Holocausti" uuesti vaadata. Võiks lausa öelda, et see film elab mu peas rendivabalt.

Kahtlemata kõnekas film juba ainuüksi paradoksi poolest, et see film sai sündida ainult neidsamu reegleid rikkudes, mille rikkumise eest film oma tegelasi hukka mõistab. Ja paradoks veel ka teist korda - seda filmi vaadates teeme ise sama, mida selle karakteritele ette heidame. Kas see film on iseenda sõnumi ohver või siis on kõik täpselt paigas, selle üle võib lõputult vaielda. Miks meid ajab nii vihale, kui loomade (söögiks) tapmist näidatakse kaamera ees (ühes filmis üle 40 aasta tagasi!), samal ajal kui sama asja tehakse iga päev hoomamatult suuremates mastaapides ja valdav osa meist selle peale isegi ei mõtle? See film vajutab mingitele nuppudele, millele ükski teine ei vajuta, ja ärritab viisil, mida on keeruline lõpuni seletada.

Pärast värsket vaatamist mõtlesin esimese asjana, et nüüd on huvi rahuldatud ja rohkem seda jubedat filmi vaatama ei pea. Nauditavaks pole ma pidanud seda kunagi, aga kahjuks pole see ka eriti hea. Filmi põhisõnumit korrutatakse nii palju ja nii otsesõnu, et see kaotab oma efektiivsuse. Või vähemalt nii ma arvasin. Aga nüüd on pea nädal möödas ja ikka taban end selle filmi peale mõtlemast. Ju siis midagi teeb "Cannibal Holocaust" ikkagi õigesti.