Ma olen küborg, kuid sellest pole midagi
I'm a Cyborg, But That's OK
Young-goon pannakse psühhiaatriahaiglasse, mis on pungil rikka fantaasiaga ekstravagantsetest inimestest. Tüdruk peab ennast küborgiks ja seetõttu ei suhtle ta inimestega, vaid kurdab oma muresid kohviautomaadile. Kuna tüdruk ei söö midagi, näeb ta ka luulusid, et tema näpuotstest tulevad välja kuulipildujad ja ta peab tapma kõik valgekitlid, kuid ta ei suuda seda. Tasapisi sõbruneb tüdruk aga teise meespatsiendiga, kes usub, et suudab varastada mis tahes asju, ka inimomadusi. Tüdruk palubki poisil varastada endalt tunne, mis hoiab teda tagasi tapmast oma näpukuulipildujatega haigla töötajad.
Täielikku tutvustust loe siit.
Ma olen küborg, kuid sellest pole midagi
Moderator: Meeskond
Blogist:
Kuigi ma muidu selliste armsate romantiliste komöödiate eriline fänn just pole, siis seekord tegid oma töö Chan-wook Park'i nimi ja piisavalt ebatavaline stoori. Kahjuks peavad seekord pettuma need Parki fännid, kes ootasid tema järgmisest filmist järjekordset stiilset ja vägivaldset põnevikku. Eks ka mina olin halvimaks valmistunud, kuid härra suutis mõnusalt üllatada selle tükiga. Esiteks tooks välja operaatoritöö ja kinematograafia. Iga stseen oli loodud võimalikult detailirikkalt, näiteks toimus täiesti vilgas ja omamoodi tegevustik pidevalt karakterite, kellele oli suunatud põhirõhk, selja taga. Teiseks tegid suurepärase töö kaks peategelast Su-jeong Lim ("A Tale of Two Sisters") ja Rain (üks Aasia kuumimaid pop-staare). Su-jeong Lim suutis olla ühteaegu päris hirmutav oma blondeeritud kulmudega ja vanaema võltshammastega ja samas ka armas oma sassis juuste ja lotakate haiglariietega. Ega Park selle teosega enda fanatte unustanud pole - neile arvatavasti pühendas ta päris stiilse äktsionstseeni kliinikus, kui Young-goon hakkab haiglapersonali teise ilma saatma, tulistades kuule enda näppudest.
Filmi suurimaks probleemiks on see, et ta on liiga veider, et meeldida romantiliste kergete komöödiate austajaile ning samas on ta liiga nunnu, et meeldida selliste veidra kino austajaile. Võibolla just sellepärast kukkuski film Korea kinodes üsna haledalt läbi, müües pileteid pea 4 korda vähem, kui Park'i eelmised hitid. Mina igatahes jäin rahule - pettuma ei pidanud, kuid samas ei pürgi ta ka režisööri parimate filmide hulka.
6/10
Kuigi ma muidu selliste armsate romantiliste komöödiate eriline fänn just pole, siis seekord tegid oma töö Chan-wook Park'i nimi ja piisavalt ebatavaline stoori. Kahjuks peavad seekord pettuma need Parki fännid, kes ootasid tema järgmisest filmist järjekordset stiilset ja vägivaldset põnevikku. Eks ka mina olin halvimaks valmistunud, kuid härra suutis mõnusalt üllatada selle tükiga. Esiteks tooks välja operaatoritöö ja kinematograafia. Iga stseen oli loodud võimalikult detailirikkalt, näiteks toimus täiesti vilgas ja omamoodi tegevustik pidevalt karakterite, kellele oli suunatud põhirõhk, selja taga. Teiseks tegid suurepärase töö kaks peategelast Su-jeong Lim ("A Tale of Two Sisters") ja Rain (üks Aasia kuumimaid pop-staare). Su-jeong Lim suutis olla ühteaegu päris hirmutav oma blondeeritud kulmudega ja vanaema võltshammastega ja samas ka armas oma sassis juuste ja lotakate haiglariietega. Ega Park selle teosega enda fanatte unustanud pole - neile arvatavasti pühendas ta päris stiilse äktsionstseeni kliinikus, kui Young-goon hakkab haiglapersonali teise ilma saatma, tulistades kuule enda näppudest.
Filmi suurimaks probleemiks on see, et ta on liiga veider, et meeldida romantiliste kergete komöödiate austajaile ning samas on ta liiga nunnu, et meeldida selliste veidra kino austajaile. Võibolla just sellepärast kukkuski film Korea kinodes üsna haledalt läbi, müües pileteid pea 4 korda vähem, kui Park'i eelmised hitid. Mina igatahes jäin rahule - pettuma ei pidanud, kuid samas ei pürgi ta ka režisööri parimate filmide hulka.
6/10
Nii palju, kui ma lugesin, siis mees tegi selle filmi mitte fännidele, vaid puhtalt enda jaoks, tehes seda, mida tahab ja kuidas tahab. Parki järgmine film pidi tulema aga väga vägivaldne, peaosas sama mees, kes filmis "Memories of Murder" ja "The Host". Park ise väitis, et see on tema enda silmis parim film, mis ta kunagi teinud on.
Mulle isiklikult film väga meeldis: sellist läbimõeldud, mõnusat sürri ja absurdi pole ammu näinud, naerda sai ikka piisavalt. Meeldiv vaheldus. 7,5 p spektriskaalal.
Mulle isiklikult film väga meeldis: sellist läbimõeldud, mõnusat sürri ja absurdi pole ammu näinud, naerda sai ikka piisavalt. Meeldiv vaheldus. 7,5 p spektriskaalal.
H20H wrote:Parki järgmine film pidi tulema aga väga vägivaldne, peaosas sama mees, kes filmis "Memories of Murder" ja "The Host".
Kang-ho Song mu lemmik Lõuna-Korea näitleja. Tüüp suudab välja vist mängida kõik rollid, mis talle pakutakse. Eriti meeldivad aga tema puhul mulle just sellised heasüdamlikud, kuid mitte just kõige taibukamad tegelaskujud nagu näiteks just sinu mainitud filmides.
Kuigi sürreaalsus ja hullumaja-teema võivad päris huvitavad olla, siis seekord kujunes kõik liiga absurdsus-jaburuseks. Filmi jäi palju ebakohti, milles kindel pole, sest vaatamist oli korraga liiga palju ning selleks, et kõike hoomata, peaks vist ise küborg olema. Kuigi teisalt oli see ka üheks plussiks, kuna aeglasema tempoga tekkinuks äkki mõningaid igavamaid kohti. Isegi hullumaja kohta imelikud karakterid lisasid samuti pinget ning kõik see kokku jättis lõputiitrite jooksmise hetkeks arusaamatuse - kas nähtu siis meeldis või mitte.
