Eesti muld ja Eesti Ruja

[Rasmus]

Eesti muld ja Eesti Ruja
Eesti muld ja Eesti Ruja (2017)

20. augustil 2017 Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeval taasühines Tallinna Lauluväljakul Eesti legendaarseim rockansambel Ruja. Erinevate solistide ja suurte taustajõududega toodi publiku ette läbilõige ansambli loomingust. Laulukaare alune täitus Ruja austajatega, kes said tol õhtul unustamatu elamuse osaliseks.

Muusikadokumetaal "Eesti muld ja Eesti Ruja" toob ekraanidele selle erakordse sündmuse ning viib publiku nii lava peale kui lava taha, näidates ka artistide vahetuid emotsioone enne ja pärast esinemist, mis tavaliselt publiku eest varjatuks jääb.

Kontserdile eelnes prooviperiood, mis suures osas filmilindile jäädvustati. Rein Rannapi ja Jaanus Nõgisto vahelisest keerulisest suhtest on loodud omamoodi müüt. Esmakordselt on aga võimalik kahe mehe kirglikku tööprotsessi ka kõrvalt vaadata. Värvikate karakteritena pakkusid nad dokumentaali tegijatele palju tänuväärset materjali ja pikantseid hetki.

Proovide ja kontserdipäeva melu vahele on põimitud Ruja liikmete ja kontserdil esinenud solistide intervjuud. Loomulikult meenutatakse filmis ka Urmas Alenderit.

Loe täielikku tutvustust siit

[Soprano]

Ülekaalukalt aasta parim komöödia. Saal naeris valjult praktiliselt iga Rein Rannapi lause peale. Ta on ikka ainulaadne karakter. Film on üldse võimas emotsioonide karussell, kus naerupisarad vahelduvad tavalistega. Näiteks "Rahu" etteaste ajal hakkas keegi saalis küll sibulaid lõikuma. 11. detsembril veel viimane võimalus kinos näha.

[Rasmus]

Kui oleks olnud kontsertfilm, paneks 10/10. Kahjuks on selline klassikalisemat sorti muusikadokumentaal, milles reaalset muusikat napib. Kannukese lauldud "Tütarlaps kloaagis", kontserdi ägedaim avastus, ei kõlanud näiteks üldse. Mitte et selline dokk Eesti legendaarseimast rokkbändist ebavajalik oleks, põnev oli vaadata küll, aga kui selle arvelt jääb korralik kontserdisalvestus (kõik lood algusest lõpuni!) igaveseks montaažiruumi põrandale, on tehtud kehvad valikud. Sest minu jaoks olid filmi emotsionaalsemad hetked ikka need, kui mõnd laulu, näiteks "Musta lindu" või "Ars Longat" kuulata sai, sest just siis tuli meelde, kuivõrd ägedast ja erakordsest üritusest ma augustis osa sain. Tõesõna üks paremaid õhtuid mu elus.

Mis filmi puutub, siis enim meeldisid Jaan Karbi (Bowie look-alike) ja Tiit Haagma kommentaarid-mälestused. Kurvameelsed mehed mõlemad, Haagma mälestused Alenderist panid mind ikka tõsiselt kurb. Nõgisto ja Rannapi taidlemine pakkus loomulikult ka lõbu, aga see ei toonud enam pärast mõnd aega midagi uut. Jällegi, häirima ei hakanud miskit, see Ruja-sisene vastasseis on ju legendaarne ja on suhteliselt uskumatu, et me seda nüüd, pärast kõiki neid aastaid oma silmaga näha saame - pahur olen ma ikkagi vaid sellepärast, et laule täispikkuses kuulda ei saanud. Rannap ütles "Ringvaates", et DVD peale tuleb 16 laulu, mis on muidugi kinodesse jõudnud variandi kõrval väga kõva sõna, aga ülejäänud 11, mis kontserdil esitati, väärivad avaldamist samuti.

Aga film on tegelikult kõva ja minge ikka esmaspäeval kinno. Eksole.
8/10

[Ronet]

https://www.apollo.ee/catalog/product/v ... -ruja-dvd/

Kas seda blu-rayle ei tule, on keegi uurinud ?

[Rasmus]

Nõgisto ja Rannap rääkisid ekstensiivselt ainult DVD-st, nii et kahtlen.