SSH: Suur sõbralik hiiglane

[Ronet]

SSH: Suur sõbralik hiiglane
The BFG (2016)

Režissöör Steven Spielbergi kauaoodatud filmiversioon Roald Dahli raamatust "Suur sõbralik hiiglane".

Disney "Suur sõbralik hiiglane" räägib fantastilise loo noorest tüdrukust ja hiiglasest, kes tutvustab talle Hiiglastemaa imesid ja ohtusid. SSH (Mark Rylance) on ka ise hiiglane, kuid ta on Suur Sõbralik Hiiglane, kes erineb teistest Hiiglastemaa elanikest nagu öö ja päev. Seitse meetrit pikk, tohutu suurte kõrvade ja hea lõhnatajuga hiiglane on armsal kombel juhm ja hoiab suurema osa ajast omaette. Kuid hiiglased, nagu Verevaat (Bill Hader) ja Lihakugistaja (Jemaine Clement), on kaks korda suuremad ja vähemalt kaks korda kohutavamad ning kuulu järgi söövad nad ka inimesi. SSH aga eelistab tatikurke ja sibamulkerit. Kui Londonist pärit 10-aastane varaküps Sophie Hiiglastemaale jõuab, kardab ta esialgu salapärast hiiglast, kes ta enda koopasse viis. Üsna pea aga mõistab ta, et SSH on tegelikult päris armas ja võluv, ning kuna Sophie pole varem ühtegi hiiglast kohanud, on tal tollele palju küsimusi.

SSH viib Sophie Unenägudemaale, kus ta kogub unenägusid ja saadab neid lastele ning õpetab sealjuures Sophiele kõike unenägude maagia ja salapära kohta. Kuna nad mõlemad on seni omaette elanud, kasvab nende kiindumus teineteise vastu iga päevaga, kuid Sophie viibimine Hiiglastemaal pälvib soovimatut tähelepanu teistelt hiiglastelt, kes on muutunud üha tüütumaks. Sophie ja SSH siirduvad peagi Londonisse kuninganna Victoria (Penelope Wilton) juurde, et teda ohtlikust hiiglaseolukorrast teavitada, kuid esmalt peavad nad kuningannat ja tema teenijat Maryt (Rebecca Hall) veenma, et hiiglased on tõesti olemas. Nad mõtlevad koos välja plaani, kuidas hiiglastest lõplikult vabaks saada.

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Katastroofiliselt halb. Tavaliselt on isegi halvad filmid esimese 15 minuti jooksul huvitavad ja alles siis hakkab tähelepanu hajuma, aga selles filmis polnud algusest peale mitte ühtegi momenti, mis mind kuidagi köitnud oleks. Viimase lootuse kaotasin siis, kui peategelane hiiglasele kinnitas, et "ma ei räägi kellegile". Tegelased võivad ju tardid olla, aga jätke vähemalt grammatika rahule! Ma tean küll, et see viga peaks tegelikult minema eestikeelse dublaaži arvele, aga kuna dialoog hõlmab endas vähemalt poolt filmi koguväärtusest ja mul pole aimugi, milline originaaldialoog olema pidi, võtan sellegi eest süümepiinadeta punkte alla. Parema meelega võtaksin muidugi hoopis pea maha igal inimesel, kes üldse arvab, et live action filme dubleerida tohib.

Peamiselt filmikriitikutest ja eelkooliealistest lastest koosneva publiku reaktsiooni järgi hinnates oleks võinud terve filmi kestusaja vältel kordamööda corgisid näidata ja pepudele keskenduda ning tulemus oleks hoopis meeleolukam olnud. Tunnistan, et viimases kolmandikus olid mõned natukenegi huvitavamad stseenid, aga sellest ei piisa kuidagi, et kogu ülejäänud igavust ja mõttetust ära põhjendada. Täiesti fucking mõttetu maailm! Täiesti fucking hingetu ja tühi CGI-maailm, mis pealekauba lihtsalt sitt ja suvaline välja näeb.

Kogu see kontsept on juba paras idiootsus: hiiglane, keda pealkiri millegipärast sõbralikuks nimetab, viib väikese tüdruku enda koju ja seab sellega tema elu ohtu, kuigi ta on korra juba TÄPSELT SAMASUGUSE olukorra läbi teinud ja niimoodi ühe väikese poisi tapnud. Rohkem nagu egoist ja vastutustundetu maniakk kui sõbralik hiiglane.

Spoiler :

Lõpuks korraldab seesama värdjas kõikide liigikaaslaste maalt välja saatmise, kuna talle ei meeldi, et nad söövad inimesi. Guess what? INIMESED ISEGI EI SATUKS HIIGLASTEMAALE, KUI SSH NEID ISE SINNA PIDEVALT EI TOOKS! Ma saan aru, et see on lastefilm, mis põhineb lasteraamatul, aga täpselt samamoodi võiksid jänesed metsas otsustada, et saadavad rebased ja hundid pagendusse ning sunnivad neid taimetoitlasteks hakkama. It's called Hiiglastemaa for a reason, guys! Pigem ajage SSH sealt minema - tema on ju ainuke, keda midagi (loe: hiiglaste loomupärane käitumine) häirib.

2/10 – see teine punkt on puhtalt majoneesinalja eest, mis mind päris mitmeks sekundiks naerma ajas.

[Rasmus]

Suhteliselt depressiivsetes toonides arvustus ka. Kirjaviga teises lõigus pole minu süü.