Komöödia "Issi" on lugu sõbralikust logardist David Wozniakist (Vince Vaughn). David on maffiale võlgu ja ta rase pruut jätab ta maha ning tundub, et ta elu ei saa enam hullemaks minna. Siis aga selgub, et kuna ta oli 20 aastat tagasi anonüümne spermadoonor, on tal nüüd 533 bioloogilist last, kellest 142 nüüdseks 20. eluaastates noort soovivad kohtu kaudu ta nime teada saada. David pole kindel, kas ta peaks avalikkuse ette tulema, ning asub rännakule, et avastada, kes ta tegelikult on ja milline isa temast saada võib.
Üpriski sisukas teos, mitte nii väga komöödia, palju oli draamat, sest valitses pidevalt moraalne dilemma, kas avalikustada end või mitte. Maffiale võlg oli küll suhteliselt teisejärguline ja film eriti sellele ei keskendunud.
Spoiler :
Väga hea advokaat oli see sõber, eriti lõpus, kui telekaamerate ees pidi tunnistama oma eksimuse tõttu, et on homo. Muidu väga armsad stseenid olid lõpus, kui kõigile beebit näitas, ikka väga palju õdesid-vendi. Hea, et alimendikohustust vist seal otseselt ei tekkinud.
Igav film, mis võiks olemata olla. Teemast kui sellises annaks kahtlemata midagi korralikku välja võluda, aga see käkk on... käkk. Lihtsalt mõttetu "linateos"*. Inspiratsiooni on mõistagi saadud sellest loost: http://www.spectator.co.uk/features/897 ... ar-london/
Ja tõesti - ärge minge Vince Vaughni õnge. Komöödiast on asi kaugel, kuigi nõndaviisi püütakse seda serveerida.
*Troonib minu "luban, et sel aastal ei pane ühelegi filmile 1/10, see-eest kahele 0/10" listis igati uhkelt "Aasta lahingu" kõrval. Selles valguses panen "Metsamajakesele" tubli 2,89/10.
Filmi sisu on truu ja peaaegu identne kaks aastat varem tehtud originaalsele filmile. Käsikiri ei paku mingisugust erilist üllatust, kuid liigub väga sujuvalt ja osavalt komöödia ja draama piirimail. Vince Vaughn on filmis on keskmisest parem ning suudab esitada reaalseid emotsioone (stseenid koos poja Ryaniga) ning teda tugevalt toetav Chris Pratt on selle filmi suurim naerutaja. Pratti karakteri Bretti ja tema nelja lapse vahelised momendid on tõeliselt naljakad, kuid kahjuks on neid liiga vähe. Sisu suureks miinuseks on väga tüütu karakter Viggo, kes kohe kuidagi ei leia selles filmis kohta ning kõrvallood, mis algavad suure tähtsusega, kuid ununevad filmi arenedes täiesti ära. Kahju on ka sellest, et Cobie Smulders on selles filmis täiesti nähtamatu. Lõpetuseks saab öelda, et film ei olegi nii ajuvaba kui treiler lubab ning seda saab täiesti rahuliku südamega vaadata. Julgen soovitada igale Vaughni fännile, kes ootavad mehelt midagi paremat. Hindeks 6/10.
Ei olnud punnitatud huumor, mis koosneks mõnest üksikust naljakohast, mis treileris juba ära näidati. Päris palju suuremaid ja väiksemaid (kavalaid) tükke, mis naerutasid päris korralikult. Silmamunasid märjaks naerda küll ei saa, kuna teema on kuigivõrd tõsine ja naljad pigem vaoshoitud. Kuna kõik raha läks (õigustatult) ilmselt peaosalisele, siis kõrvalosadeks eriti midagi ei jäänud. "Robin" ja Chris Pratt tegid siiski kõik, mis suutsid.
Nojah, mis sa teed, millegipärast vaatamata oma puudustele ei tundunud mulle liialt tobe ja jättis positiivse üldmulje. Aga nii suur arvamuste kontrast on tõesti üllatuseks — kuidas siis ometi nii jube oli.
Minu jaoks oli igav, pealiskaudne ja ma ei naernud kordagi. Ja ma tõesti lootsin enne vaatamist, et nalja on nabani. Võta näpust. Järelikult on parem, kui eelnevalt pole mingeid ootusi, sest siis võib hoopiski meeldivalt üllatuda. Või vähemalt loota, et ei pettu.
Allkiri /(ilmselt) kalestunud vanainimene, kes on tõeliselt (ropp)naljakate komöödiatega lootusetult rikutud/
