Nõiakütid Hans ja Grete Hansel and Gretel Witch Hunters (2013)
Lavastaja ja stsenarist Tommy Wirkola ("Surnud lumi") hoogsa action-muinasjutu peategelasteks on kõikidele lastele Vendade Grimmide muinasjutust tuttavad õde-vend Hans ja Grete, vaese puuraiuja lapsed, kes nõiutud metsas ekseldes kurja nõia piparkoogimajakesse sattusid.
Mis ei tapa, teeb tugevamaks! Tommy Wirkola ülioriginaalses versioonis on Hansukesest ja Gretekesest saanud lapsepõlves kogetu tagajärjel nõidasid jahtivad pearahakütid. See kurjusega võitlusele pühendunud osavate vibuküttide tandem on süngel keskajal nõutud spetsialistideks, kes ei säästa ühegi sortsi elu. Kättemaks on magus!
Hämmastavalt lihtsameelne film, aga üldiselt kurta ei oska. Maailm ei tundunud võlts (eriti pidades silmas, et tegelaste käitumine on suhteliselt kaasaegne), igasugu vigurid nagu näiteks relvad olid loomingulise disainiga ning kaks peaosalist täitsa sarmikad. Samuti tuldi mulle kui suhteliselt soolikamaiale filmivaatajale mõne käredama momendiga kenasti vastu. Üleüldse tekkis tunne, et Wirkolale anti päris palju vabadust teha selline film, nagu ta ise tahtis... ilma stuudio üleliigse sekkumiseta. Väiksemad äpardused nagu nõidade päris mage look ning kaklusstseenide mitte kõige tähelepanuväärsem koreograafia seda pidu minu jaoks ära ei rikkunud. "Dead Snow" möll oli muidugi pisut kõvema kaliibriga, aga vahelduseks ka üks kiiduväärt Hollywoodi b-movie.
Tegu ju Wirkola filmiga, nii et mis siin ikka imestada, et tulemus nii geniaalne on. Avastseen näitas kogu tooni selgelt ära ning nõnda kõrget taset hoiti ilusti lõpuni välja. Gemma Artertoni ekraanilolek on õnnistus tervele inimkonnale.
Isegi üllatavalt hea. Polnud just meistriteos, mida see vist ei üritanudki olla, aga siiski meelelahutus missugune. Väga leidlike leiutistega ja ütleks, et isegi tempokas, sutsu huumorit ka juures... mulle meeldis. 7/10
