Mikmakid

[Ralf]

Mikmakid
Micmacs



Prantsuse lavastaja Jean-Pierre Jeunet' krimikomöödia peategelaseks on pühendunud filmisõber Bazil (Dany Boon), kelle elu paistavad olevat hävitanud erinevad sõjarelvad: mitte ainult ei tapnud maamiin Marokos ta isa, kui Bazil väike poiss oli - mees sureb püstolikuuli tõttu peaaegu ise, kui möödasõitvas autos ühel õhtul ootamatult tuli avatakse.

Juhtunu tõttu jääb Bazil ilma nii oma kodust kui tööst videopoes. Sihitult mööda tänavaid uitades kohtub ta eksvangi Slammeriga (Jean-Pierre Marielle), kes tutvustab talle äärmiselt kummalist pisikurjategijate punti, ja kui ootamatult avaneb võimalus saada kättemaks relvatootjatele, kelle valmistatud lõhkekeha tema isa tappis ning kelle tehtud kuul talle endalegi äärepealt saatuslikuks osutus, asub Bazil uute sõpradega moodustama plaani firma põhjalaskmiseks.



Täielikku tutvustust loe siit.

[Ralf]

Veidi üle keskmise komöödia Jeunet'likult värvikate, ent küllaltki vähearendatud karikatuuridega. Väga meeldis kõnealuse režissööri varasema ja tunduvalt etema filmi "Delicatessen" tegelaste Julie ja Louison'i väike cameo. Enamjaolt jättis siiski pigem külmaks, ent mulle pole ka kunagi Jeunet' goofy huumor ja tema visuaalid kunagi kuigi palju imponeerinud.

5,5/10

[Soprano]

Mulle just meeldib tema goofy huumor ja seda hoogsat kaameratööd saab ainult armastada, pluss kõik muu. Filmis on elu sees.

Film kubiseb pisikestest lahedatest momentidest, mida nähes oli tahtmine kohe tagasi kerida (mida ma ka paar korda tegin). Näiteks need muhedad Amelie stiilis "küsimused", mida Bazil endalt küsis. Plahvatuse montaaž oli übercool ja kolme relvaga vene rulett - brilliant. Või koht, kus üks tüüp jäljendas lambist De Niro't. Lisaks veel igasugu leidlikke momente nt. kuidas saadi ümbrik postkastist kätte jne.

Visuaalsest küljest ja näitlejate tõttu on rewatch value kõrge, kuid sisu jätab soovida. Kellelgi veel tuli nende kahe kempleva bossiga meelde Lucky Number Slevin? Seal elasid ka tüübid pilvelõhkujates üksteise vastas and whatnot.
8/10

Delicatessen ja The City of Lost Children on mul list of shame's. Oleks juba ammu aeg ära vaadata.

[LiveForThis]

Kellelgi veel tuli nende kahe kempleva bossiga meelde Lucky Number Slevin? Seal elasid ka tüübid pilvelõhkujates üksteise vastas and whatnot.
8/10

Mul sama lugu. Ben Kingsley ja Morgan Freeman manasid end kohe silme ette.

Mõnusalt veider, absurdne ja prantslaslik, kui ma nii öelda saan. Kõik need tegelased olid omal kohal, omasid tähtsat rolli ja igaühel oma kiiks, mis leidsid rakendust vähemal või suuremal määral.
Visuaalid, kaameratöö, montaaž, näitlejaööd - kõik oli väga ilus, jaburdav ja kaasahaarav, aga võrreldes nupukate väikeste ideedega jäi sisuline pool kahvatuks. Põhjus peitub arvatavasti liiga värvikirevas ja mitmekesises teostuses, mis muutis niigi ebaühtlase sisu teisejärguliseks, kuigi mitte kordagi segavaks või üleliigseks.
Ülikena Jenuet, aga...7/10

[Rain]

Omamoodi veider ja lõbus film. Muud uut ja huvitavat ma öelda ei oska.
7/10

[Cochrane]

Nautisin sellest filmist igat hetke. Visuaalne maiuspala, mõnusad tegelased, soliidne ja omapärane huumor - Jeunet' ei ole kordagi täielikku pettumust valmistanud ja antud juhul polnud seda ohtugi. 9/10